Avaleht Kultuur Etenduskunstide valdkonna esindajad kogunesid arutama järgnevate aastate arengusuundi
Etenduskunstide valdkonna esindajad kogunesid arutama järgnevate aastate arengusuundi

Etenduskunstide valdkonna esindajad kogunesid arutama järgnevate aastate arengusuundi

Reedel kogunesid Tallinna Linnateatris Eesti Etendusasutuste Liidu eestvedamisel etenduskunstide valdkonna esindajad, et arutada järgnevate aastate strateegilisi arengusuundi ning leida toimivaid lahendusi valdkonna arengut pidurdavatele teguritele.

Arutelul olid rohkearvuliselt esindatud nii era- ja munitsipaalteatrid, riigi sihtasutusena tegutsevad etendusasutused, avalik-õiguslikud institutsioonid kui ka teatrikoolid, erialaorganisatsioonid ning kultuuriministeerium. Kogu päeva kestnud mõttevahetusel keskenduti loomingu, inimeste, ressursside, koostöö ja rahvusvahelistumise, ligipääsetavuse parandamise, haridustöö, vaimse tervise, keskkonna, kogukonna ning teatrimälu säilitamisega seonduvale teemaderingile. Ühiselt otsiti ka lahendusi vabakutseliste loovisikute muredele ning eelarve- ja tööturuprobleemidele. Jätkuvalt on üheks põhieesmärgiks panustada etendusasutuste riiklike rahastamispõhimõtete läbipaistvuse ja selguse suurendamisse.

EETEAL-i juhatuse esimehe Velvo Väli sõnul on Eesti etenduskunstide maastik väga mitmekesine nii oma vormilt kui sisult. „On oluline ja teeb heameelt, et terve valdkond suudab üheskoos analüüsida olevikku ja sõnastada tulevikku. Õppida teineteiselt häid praktikaid ja näha kitsaskohti.”

Valdkonna esindajate kohtumised jätkuvad ning ühiste arutelude tulemusena sünnib uus Eesti etenduskunstide arengukava – strateegiline alusdokument, mis saab juhiseks nii valdkonnas tegutsejatele kui avalikule sektorile.

  • Eesti Etendusasutuste Liit esindab 22 Eesti etendusasutust ning koondab Eesti etenduskunstide kõige erinevaid tahke. Liidu huviorbiidis on etendusasutustele ühiselt olulised tegevused ja algatused, nt teatrite rahastamissüsteemi väljatöötamine, töömaastiku korrastamine läbi kollektiivlepingute, suhtlemine teiste kultuuriorganisatsioonidega, seadusandlikud initsiatiivid, sotsiaaldialoog riigi ja töövõtjatega ning organisatsioonide praktilist elu puudutavad küsimused.