Euroopa Komisjon: bioenergial on oluline roll säästlikus energiamajanduses
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse raport puitbiomassi kasutamisest Euroopa Liidu energiatootmiseks kutsub tunnistama puidupõhise bioenergia olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja annab teadusliku põhjenduse erinevate taastuvate energiaallikate kasutamiseks.
Eesti Maaülikooli metsatööstuse professori Peeter Muiste sõnul on puidul oluline roll Eestis nii soojuse kui ka elektri tootmisel. “Puidust biomassi põletamine koostootmisjaamades annab muu hulgas olulise panuse ka Eesti energiajulgeolekusse, sest meie käes on nii juhtimine kui ka ekspertiis ning tootmine põhineb kohalikul toormel,” ütleb Muiste.
Puitkütusel on oluline roll ka maapiirkondade lokaal- ja kohtküttes, kuhu ei ole mõistlik rajada suuri tootmiskomplekse. “Alternatiivsed lahendused soojusenergia tootmisel maapiirkondades, nagu soojuspumbad, päikeseenergia jt, on küll võimalikud, kuid need on võrdlemisi kallid ja kasutatavad vaid piiratud ulatuses,” ütleb Muiste.
Ehitusmaterjalide tootmiseks kõlbmatu puidu parim alternatiivne kasutusala on soojuse ja elektri tootmine, sest nii väärindatakse kohalikku metsaressurssi täielikult ja kõige jätkusuutlikumal moel. “Metsa lagunema jäetud puit paiskab mõnekümne aasta jooksul õhku sama koguse süsinikku, nagu vabaneb puidu põlemisel. Seega puitkütuste kasutamisel ei ole täiendavat mõju kliima soojenemise protsessile,” lisab Muiste.
“Prognooside kohaselt vähenevad raiemahud järgnevatel aastakümnetel ja seetõttu pole oodata olulist puitkütuste kasutamise tõusu. Samas pole mõistlik hakata puitkütuste kasutamist kunstlikult piirama. Puidu kasutamine energeetikas globaalset soojenemist ei soodusta, sest puidu põlemisel eraldunud süsinik seotakse metsa kasvamisel tagasi. See kehtib aga vaid juhul, kui vaadelda mitte mõnda aastat pärast metsaraiet, vaid pikemat perioodi. Kuid kliimamuutustega seotud protsessid toimuvadki järgnevate aastakümnete ja aastasadade jooksul,” lausub Muiste ja lisab, et pikemas vaates on süsinik ringluses ja puidu kasutamisel tasakaalus.
Bioenergia kui kliimamuutuste leevendamise üks instrumentidest
Kliimamuutuste mõju piiramine nõuab tohutuid jõupingutusi, sealhulgas fossiilsete heitmete agressiivset vähendamist. Bioenergia üksi ei lahenda kliimakriisi, kuid see mängib olulist rolli osana laiematest muutustest. “Vajame integreeritud ja mitmekülgseid lahendusi, mis hõlmavad metsamajandamist, taasmetsastamist ja metsa säilitamist ning paralleelseid täiustusi põllumajandussektoris,” ütles Norra NTNU (Norwegian University of Science and Technology) ülikooli tööstusökoloogiaprogrammi direktor professor Francesco Cherubini.
Norra kolleegi toetab Muiste, kes lisab, et kliima soojenemist aitaks piirata ka puidu laialdasem kasutamine ehitistes ja muudes pikaajalistes toodetes, sest nii kõrvaldatakse puidus lukustatud süsinik ringlusest pikaks ajaks. “Veelgi suuremat mõju kliimale avaldab puidu kasutamisega kaasnev asendusefekt. Asendades puiduga terast ja betooni, mille tootmine on äärmiselt energiamahukas, saame oluliselt vähendada ka ehitussektori keskkonnajalajälge. Nii näiteks tsemenditööstus eraldab umbes 5% inimtegevusest põhjustatud süsinikdioksiidist,” lausub ta.
Vastakad arvamused
Maailma juhtiva meediaväljaande Forbesi hinnangul nõuab energia paradigma muutus uusi lahendusi ja senisest nüansirikkamaid arutelusid. Dialoogi pidamisel peab arvestama sellega, et metsa resurss kujutab endast olulist väärtust ja selle energeetilise potentsiaali üle arutades sekkuvad paratamatult arutellu ka vastakad ärihuvid, erinevad vaatenurgad ja tugev soov kallutada arutelu ühes või teises suunas.
Puitbiomassivastaseks levinud argumendiks on see, et biomassi CO2-heitkogustel on samasugune mõju globaalsele soojenemisele nagu fossiilkütuste põlemisel eralduval CO2-l. SINTEF Energy Researchi (Skandinaavia suurim sõltumatu mittetulunduslik teadusasutus) juhtivteadur Øyvind Skreiberg selgitab, miks see ei ole aus võrdlus: “Globaalne soojenemine on tingitud suurema süsinikdioksiidi nihkumisest atmosfääri. Kui biomassi seotud süsinikuvarud jäävad konstantseks, ei soodusta biomassi põletamine globaalset soojenemist, sest atmosfääri ei lisata väljastpoolt ringlust täiendavat süsinikku.”
Süsinikdioksiidi heitkoguseid ainult põlemiskohas võrreldes ei saa fossiilkütustest biomassile ülemineku mõju atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidele kindlaks määrata, kirjutab Forbes.
Süsinikdioksiidi heitkoguste võrdlemine ei anna õiglast ülevaadet biomassi põletamise mõjust atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidele. Forbesi hinnangul vajab EL ja maailm üldiselt jätkusuutlike valikute portfelli, mis arvestaks keeruliste kohalike oludega ning ühiskonna kasvava vajadustega materjali ja energia järele.
Statistikaameti ja Eurostati andmetel on Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimises alates 2006. aastast kahekordistunud: kui 2006. aastal moodustas taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 16,1%, siis 2019. aastal oli vastav näitaja 31,9%. Riikliku energia- ja kliimakava kohaselt peaks 2030. aastaks üldine taastuvenergia osakaal olema 50%.
