FOTOD! Eesti rahvuslooma auks anti välja kogumik „Hunt“
Täna esitleti rahvusloomale pühendatud raamatut „Hunt“ ja avati hundi-raamatute väljapanek Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis. Trükivärskesse kogumikku on koondatud viimase kümnendi silmapaistvad fotod huntidest, mida saadavad lood huntide eluolust ja nendega seotud pärimusest.
„Hundil on meie kultuuriloos väga oluline roll – ta on mõjutanud meie maailmapilti, keelekasutust ja eneseteadvust, mistõttu on raamatu „Hunt“ ilmumisel oluline roll selle loo edasikandmisel. Ühtlasi teen üleskutse kõikidele raamatukogudele, muuseumitele ja teistele asutustele haarata kinni Kadrioru raamatukogust alguse saanud mõttest korraldada hundi-raamatute teemaline näitus,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.
„Eestis on õnnestunud hunti pildistada vaid umbes paarikümnel fotograafil. Saada hunt fotole looduses, kas varjest või pooljuhusliku klõpsuna, on alati harukordne õnn. Raamatus „Hunt“ on esindatud suur osa Eesti viimase kümnendi parimatest hundi piltidest. „Hunt“ on esimene teos, mis on rahvusloomale pühendatud ning see sai võimalikuks tänu Liviko toetusele. Raamat tutvustab huntide elu, nendega seotud pärimust ja kirjanik Valdur Mikita selgitab eessõnas, miks susi meile rahvusloomaks sobib,“ ütles raamatu koostaja, loodusajakirjanik Helen Arusoo.
„Hundid meie metsades on elav tõestus, et Eestis on veel säilinud metsikut loodust. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest, kus ühes metsadega on kadunud ka hundid, pakub Eesti mets jätkuvalt elupaika erakliku eluviisiga hundile. „Hunt“ on Liviko kummardus Eestimaa ürgsele loodusele ning meie rahvusloomale,“ ütles raamatu väljaandmist toetanud AS Liviko juhataja Janek Kalvi.
„Eestlastel on hundi kohta ligi viissada eufemismi – kordi rohkem kui teiste kiskjate kohta kokku. Muinasjuttudes on hunt tavaliselt „kuri hunt“ või siis kujutatud pisut rumalana. Täiskasvanute kirjanduses on hundil pisut mitmemõõtmelisem, vahel lausa müstiline roll, mille võtab hästi kokku August Kitzbergi „Libahunt“,“ ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Hundi-raamatute näitusele valiti ligi 40 teost, teiste seas teatmeteosed, luulekogumikud ja ilukirjanduslikud raamatud, mille pealkirjades esineb sõna hunt. Näitus jääb Tammsaare muuseumis (Koidula 12 A, Tallinn) avalikkusele avatuks kuni 16. juunini. Väljapanekuga tutvumine on kõigile huvilistele tasuta. Hundi-raamatute näituse koostasid ja kujundasid Kadrioru raamatukogu juhataja Mailiis Olli ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.
Rahvusloomale pühendatud raamatu „Hunt“ koostaja on Helen Arusoo. Kaasautoriteks on kirjanik Valdur Mikita, suurulukispetsialist ja jahimees Peep Männil, suurulukiuurija Marko Kübarsepp ning loodusfotograafid Valeri Štšerbatõh, Ingmar Muusikus, Sven Začek, Kalmer Lehepuu, Urmas Tartes, Janek Joab, Aare Udras ja Tarmo Mikussaar.
Kogumikku illustreerivad fotod Eesti huntidest. Raamatu kujundaja on Asko Künnap, raamat on trükitud Printon Trükikojas ja raamatu väljaandmist toetas AS Liviko.
