FOTOD I Eesti vanim säilinud Vabadussõja sammas sai 100. aastapäevaks värskelt restaureeritud
Harju-Risti kirikaias tänaseni säilinud Eesti Vabadussõja mälestussammas tähistas eile oma 100. sünnipäeva. Risti kirikaias toimunud meenutustseremoonial asetasid Vabadussõja langenute mälestuseks värskelt restaureeritud samba jalamile pärjad siseminister Lauri Läänemets, Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, kaitseväe esindajad ning langenute omaksed.
29. juunil 1924 avatud mälestussammas on pühendatud aastatel 1918-1920 Vabadussõjas langenud Risti kihelkonnast pärit kaheksale mehele, kelle nimed on sambal ära toodud koos sõnadega “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see, et tema oma elu jätab oma sõbrade eest!”.
Samba teisel küljel on kivisse raiutud Esimeses maailmasõjas langenud ja teadmata kadunuks jäänud kohalike sõdurite nimed.
“Meil on raske ette kujutada, mis tundega seisid siin kunagi need, kes kaotasid Vabadussõjas pojad, isad, abikaasad. Meie seisame siin, et kummardada, et me saame nende meeste unistust vabast maast täna tõeks elada,” ütles Risti koguduse õpetaja Laats.
Meie seisame siin, et kummardada, et me saame nende meeste unistust vabast maast täna tõeks elada.
Ristil asuv Vabadussõja mälestussammas on üks viiest Eestis asuvast sambast, mis säilis puutumatuna tervena kogu nõukogude okupatsiooniaja. Aastakümneid nõukogude võimu eest sirelivõsas peidus olnud samba etapiviisiline restaureerimine algas 2014. aastal ning sai lõpule viidud käesoleva aasta kevadel.
Teiste seas samba jalamile pärja asetanud siseminister Lauri Läänemets märkis, et vabad ja vabadust ihaldavad inimesed näevad enda ümber rohkem ning oskavad seeläbi teistest rohkem hoolida.
Vabad ja vabadust ihaldavad inimesed näevad enda ümber rohkem ning oskavad seeläbi teistest rohkem hoolida.
“Oleme Harju-Ristil tunnistajaks imele. Vabadussõda polnud vallutuste, alistamiste või anastamiste retk, vaid võitlus iseenda ellujäämise eest. Jäägu see sammas meile vabaduse sümboliks ja kinnituseks, et me hoiame rahvana alati ühte,” ütles Läänemets.
Vabadussõda polnud vallutuste, alistamiste või anastamiste retk, vaid võitlus iseenda ellujäämise eest. Jäägu see sammas meile vabaduse sümboliks ja kinnituseks, et me hoiame rahvana alati ühte.
Risti kiriku eeskojas on võimalik näha ka mälestuspärga, mille tõi tõenäoliselt 1924. aastal samba avamisele Eesti Wabariigi sõjaminister. See mälestusese elas okupatsiooniaja üle unustusse vajununa kiriku võlvidel, kuni koguduse liikmed pärja koristamise käigus 2011. aastal üles leidsid, ilmavalgele tõid ning see Kaitseministeeriumi ja koguduse toel restaureeritud sai.
“Täna on aeg, mil peame asjadest rääkima ja palju rääkima, ent on olnud aegu, mil on mõistlik vaikida. Suur tänu tuhandetele kohalikele elanikele, kes teadsid aastakümneid nende vabaduse kandjateks olevate esemete olemasolust, aga oskasid vaikida, et nõukogude hävitustöö neid kätte ei saaks,” ütles Annika Laats.
- Risti Vabadussõja samba restauraatorid olid Isabel Aaso-Zahradnikov ja Aigor Soikka, samba restaueerimiseks kulunud raha tuli annetustest.
