FOTOD I President Karis: õpetajatee valinud noorte entusiasmi saame toetada kõik
„Uue kooliaasta hakul mõtleme neile, kes alustavad kooliteed, aga rohkem saab ja tuleb mõelda õpetajatest ning kõigist teistest abilistest, kes noori haridusteel saadavad,“ rõhutas president Alar Karis Tallinna Ülikoolis toimunud kohtumisel õpetajatudengitega. Riigipea avaldas heameelt, et õpetajaks õppijaid on viimastel aastatel üha rohkem ning riik on võimaldanud ka olulisel määral lisada ülikoolides õppekohti neile, kes soovivad saada õpetajaks.
„Õpetajana tööd alustavat noort kannustab mõte oma tööga maailma muuta, aga see entusiasm võib kiiresti lahtuda, kui töömuresid üha lisandub,“ märkis president Karis. “Seetõttu vajavad alustavad õpetajad täiendavat tuge koolijuhilt ja kolleegidelt. Ent õpetajatee valinud noorte entusiasmi saame toetada kõik.“
Õpetajatee valinud noorte entusiasmi saame toetada kõik.
Kohtumisel nenditi, et suur osa õpetajaks õppijad on juba õpetajaametis tegutsemas ja nii tuleb oskuslikult klapitada õppimist ja tööd.
Riigipea märkis, et avalikkuses kiputakse peamiselt kõnelema õpetajatööga seotud keerukustest ja läbipõlemisest. „Nii võib noortel tekkida hirm õpetajaameti ees või tunne, et nad pole otse gümnaasiumist tulles selleks ametiks veel valmis. Ometi vajame koolidesse rohkem õpetajaid. Ühiskond otsib lahendust, kaasates õpetajaametisse teistest valdkondadest pärit inimesi, kuid tuleb leida õige tasakaal valdkonnateadmiste ja õpetajaoskuste vahel. Samamoodi tuleb leida ja võimendada eri põlvkondade kõige tugevamaid omadusi, sest vanus pole hariduses peamine kriteerium,“ selgitas riigipea.
Kohtumisel osalenud tudengid jagasid oma põhjuseid õpetajaameti kasuks otsustamisel ja pakkusid lahendusi, kuidas noortele õpetaja elukutset tutvustada. „Soov õpetajaks saada võib alguse saada juba siis, kui näiteks gümnaasiumis võimaldatakse kogemust õpetajat abistades seista klassi ees, saada esimene põgus õpetamiskogemus,” jagas riigipea kuuldud nõuandeid.
Kui president Karis uuris, millist toetust õpetajatudengid ootavad, rõhutati eeskätt abiõpetajate olulisust Eesti koolides. See aitaks nende sõnul oluliselt paremini ellu viia nii kaasavat haridust kui ka üleminekut eestikeelsele õppele. „Oleme julged ja kui vaja, siis tunnistame, et paljud venekeelsetest kodudest pärit noored ei tule alguses ainult eestikeelses koolis toime, mistõttu võiksime neile pakkuda vaheaastat eesti keele omandamiseks,“ rõhutas president Karis.
