FOTOD I President Karis: teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamine on hädavajalik
„Eesti kaotas teises ilmasõjas, Vene ja Saksa okupatsioonides viiendiku oma rahvast ning selle suure rahvastikukao mõju tunneme nüüdki, varsti pea sajand hiljem. Nende aastate suured kaotused ja inimohvrid salvestusid siinse rahva ajaloomällu, on kujundanud meie valikuid ja suunanud meie otsuseid. Seetõttu on väga oluline, et kõigi nende inimeste saatus ja lood saaks võimalikult hästi selgeks,“ sõnas president Alar Karis Haapsalus Eesti Mälu Instituudi konverentsil, kus esitleti Eesti sõjapõgenike lugude andmebaasi. President Karis on selle ettevõtmise patroon.
Suured kaotused ja inimohvrid salvestusid siinse rahva ajaloomällu, on kujundanud meie valikuid ja suunanud meie otsuseid. Seetõttu on väga oluline, et kõigi nende inimeste saatus ja lood saaks võimalikult hästi selgeks.
Teise maailmasõja tragöödiast saab president Karise sõnul läbi tulla mitte kibestumise ja kättemaksusooviga, vaid nendest aastatest ja toimunust rääkides ja kirjutades, seda aega uurides ja tuhandeid ohvreid meenutades, olgu need siis võõrvõimude poolt mõrvatud või küüditatud, sõjas eri pooltel hukkunud või sõjapõgenikud.
„Sestap on Eesti Mälu Instituudi algatatud teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamine hädavajalik, oli ju neid – Eestist sõjapõgenikena lahkunuid – 70 000 kuni 80 000. 70 000 kuni 80 000 meie oma inimest,“ lisas ta.
Riigipea nentis, et 80 aastat hiljem on seda muidugi keeruline teha, sest enamik on juba lahkunud ja palju uurimistööks vajalikku materjali koos nendega. „Kuid teisalt on see keerukus ka innustav. Veel on võimalik koguda meenutusi otse põgenikelt ning saada neilt või nende järeltulijatelt materjale, mis muidu võivad jäädavalt kaduma minna,“ lisas ta.
President Karise sõnul püüdlesid kümned tuhanded vabaduse värava poole ja kõik ei mahtunud sealt läbi, sest vabaduse värav võib olla väga kitsas. „Ka minu ema oma vanematega jäi teekonnal kinni ja naasis Eestisse, hiljem sai temast põllumajandusteadlane, kuid see raske teekond ja siis tehtud valikud oli kogu aeg temaga. Olen ütlemata tänulik, et ta pidas vajalikuks see aeg minu pere tarvis kirja panna,“ sõnas riigipea.
Kümned tuhanded püüdlesid vabaduse värava poole ja kõik ei mahtunud sealt läbi, sest vabaduse värav võib olla väga kitsas.
- Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta saatuslikust sügisest, kui kümned tuhanded Eesti inimesed põgenesid uue okupatsiooni eest kodumaalt, lootuses siiski hiljem naasta. Eesti Mälu Instituut alustas teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist 2022. aastal.
