FOTOD I Selgusid kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi võitjad
17. juunil valis žürii välja kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi võiduprojektid, mis lähevad nüüd projekteerimisfaasi, et ehitada esimesed modernsed põhumajad kodumaisest toorainest Jõgevamaale juba järgmisel aastal.
Põhumaja arhitektuurikonkursi žürii esimees Hannes Praks selgitas, et konkursi käigus otsis žürii A-energiamärgisele vastavaid arhitektuuriliselt ja elamismugavuselt kõrgetasemelisi ning reaalseks elluviimiseks sobivaid põhumaju, mida rajada Eesti hajaasustuspiirkondadesse.
Modernse põhumaja konkursile laekunud töödest valis žürii välja rahalise auhinnaväärilisena viis eskiisi, millega minnakse edasi projekteerimisfaasi.
Žürii lemmikuks valiti projekt „Lutum“. „Lisaks heale materjalipärasele arhitektuurile sõnastab võidutöö vaimukate ning tehnoloogiliselt lihtsate lahendustega nagu sahver ja kütteta suvetuba säilenõtke maailmavaate alusteesi – tuleb astuda sammuke tagasi, et minna edasi,“ tõi Praks välja žürii lemmiktöö lihtsuse ja eripära.
OÜ LLRR projekt „Lutum“
Autorid: Roland Reemaa, Laura Linsi ja Karolin Kull
Lisaks valis žürii välja veel neli väga hästi läbimõeldud projekti, mille alusel minna edasi eramu projekteerimise ja ehitamisega.
Apex Arhitektuuribüroo OÜ ja Eestimaaehitus MTÜ projekt „Ristikhein“
Autorid: Olavi Kukk, Ingrid Kaur, Ove Oot, Mikk Luht
Arhitektuuribüroo Sport OÜ projekt „Chalis Sakhli“
Autorid: Tinatin Phkhaladze, Mari Arvisto, Merje Müürisepp, Tiit Sild, Kristjan Langebraun
AB Elumaja OÜ ja Plushouse OÜ projekt „St Raw“
Autorid: Leena Torim, Hector Otero, Rene Valner
Projekt „Soma“
Autorid: Marek Mardisoo, Henri Liisma
Konkursi ja sellele järgneva põhumajade ehitamise projekti eesmärk on viia kodumaisel ehitusmaterjalil põhinev keskkonnasõbralik majatootmine uuele tasemele ja mitte sõltuda ehitusmaterjalide tarnimisel teistest riikidest.
Teraviljatootja Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde selgitas, et kasutades hoonete ehitamisel soojustusmaterjalina põhku ning viimistluses kohalikke ehitusmaterjale nagu savi, liiv, lubi ja kanepikiud, saavutatakse ühe korraga nii madal ökoloogiline jalajälg, energiatõhusus kui ka tervislik sisekliima, mis on kõik olulised märksõnad tänapäevase keskkonnasõbraliku maja ehitamisel. „Nüüd alustame väljavalitud 5 töö autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks. Plaan on alustada majade projekteerimist ning püstitada esimesed 3–4 põhumaja Jõgeva valda juba järgmisel aastal,” lisas Kalde.
Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova kinnitas, et põhumajadel on oluliselt suurem potentsiaal kui Eestis seni rakendatud. „Kui tänaseks on Eestis ehitatud vaid sadakond käsitööna valminud põhumaja ja selle valdkonna kompetents on olnud väga väike, siis konkursil välja valitud arhitektuurikavandite alusel alustatakse esmakordselt põhumajade tootmist professionaalsel tasemel.“
Ossipova lisas, et kui põhumaja vastab kõikidele kaasaegse eramu tingimustele, siis saab seda finantseerida kodulaenuga. „Põhumaja elamiskvaliteet on võrreldav puitmajaga, kuid selle ehitamisel on mitmeid eeliseid. Lisaks sellele, et ehitusmaterjalina kasutatavad põhuplokid valmivad Eestis ega sõltu rahvusvahelistest tarnetest, on nendest maja ehitamine ka soodsam.“
- Hajaasustusega piirkondadesse põhumaja ehitamiseks saab taotleda ka MES-ikaaslaenu või KredExi maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis vähendab laenutaotleja jaoks oluliselt omafinantseeringu osakaalu.
