FOTOD! Kaasaegse skulptuuri invasioon Pärnus
Elu ja isikupära koosneb kontrastidest ja vastanditest. See ei tähenda, et üks on parem kui teine. Eesti Kujurite aastanäitus on üks näide maailma paradoksaalsest loogikast, mida me võime kutsuda absurdiks. Need on nagu vesi ja õli, mis kunagi ei liitu, ja vasak ja parem kõrv, mis kunagi ei vasta, kuid samal ajal eksisteerivad kogu aeg kõrvuti.
Kutsume kõik jumalad ja nad tulevadki
Eesti Kujurite aastanäitus “Heavens Underground / Taevased Me korraldame peo, kutsume kõik jumalad ja nad tulevadki! Maa-alused” on eksponeeritud Pärnu Linnagaleriis, Kunstnike Majas, Endla teatris ja Keskraamatukogus. Näitusel osalevad eesti kunstiklassikud, suurmeistrid Jaak Soans ja Leonhard Lapin, Gea Sibola Hansen, Brian Sibola Hansen, Per William Petersen (DEN), Rait Pärg, Alar Raudoja (EST) Morgan Schagerberg & Jenny Berg (SWE), Michel Ruths (FIN) Aleksander Litvinov (EST) Jüri Ojaver (EST) Mari-Liis Tammi (EST), Terje Ojaver (EST) Vergo Vernik (EST) Anonymous Boh & Taje Tross (EST) Piret Meos (EST) Marita Isobel Solberg & Trond Ansten (NOR) Randi Samsonsen (Faroe Islands).
Ida-Euroopa kunstiloominguline vulkaan, erudiit, suprealismi looja, eesti avangardistliku kunsti isa, modernistlik arhitekt, väsimatu kirstunael, kaupluste, sööklate, teenindusettevõtete, raviasutuste ja saunade agar külastaja, daamide lemmik, köieltantsija ja akrobaat, suurt poeet ja filosoof, emeriitprofessor ja Tallinna Vabadusekella autor Leonhard Lapin eksponeerib näitusel kollektsiooni jumalikest arhitektoonidest. Arhitektoon on justkui abstraktne arhitektuur. Filosoofilises plaanis võib arhitektoone pidada ka futuristlikeks ja utoopilisteks tehiskeskkonna kujundamise ideedeks. Eestisse tõi arhitektooni mõiste Lapin juba 1970ndatel. Praegused teosed on sündinud taaskasutuskeskuste ja sõprade kingitud irdesemetest, mille komponeerimisel on sündinud ZEN.
Kunst on materjali õilistamine. Sa võtad mahajäetud majast põrandalt tüki materjali, mille algne otstarve on maailmale kadunud ja meisterdad sellest sõnumi, mis avab taevased väravad. See on idee, vaid murdosa millimeetrist- kiht värvi õhukesel paberil, mis võib muuta su maailma. Ja isegi paberit ei ole vaja. Võib olla lihtsalt mälujälg, tempel mällu.
Just oma 75 aasta juubelit tähistanud Jaak Soans, kes on kinkinud Eesti rahvale suurmeeste Anton Hansen Tammsaare, Kristjan Jaak Petersoni, Jakob Hurda, August Gailiti ja August Jakobsoni monumendid, on seekordses vabaplastikas võtnud ette Meie Uue Vabariigi etaloni Lennart Meri – ühiskonna konstruktiivsete vormide masinavärgis hakseldatud inimkeha looduslikud vormid pürgivad oma materiaalsest olemusest hoolimata taevase poole – ja Lennarti puhul võib julgesti väita, et see tal õnnestuski – mees on nüüdseks legendaarne müüt.
Eesti esimese ratsamonumendi – Viljandi Johan Laidoneri autori Terje Ojaveri hiigelkivid liiguvad aegluubis ringikujuliselt mööda urbaanmaastikku – nagu universum meie ümber – silmale märkamatult aga kindlalt ja peatumatult. Jüri Ojaver, kellel just valmis mälestuspink viskiklubi tellimusel Lemmit Nagelile, flirdib popularismiga – Armastus on universumi ainus ühendav jõud ja publiku hinge poetakse kindlasti Viimse Reliikvia Gabrieli ja Agnese kõrval vaieldamatult armastatuimate tegelaskujudega Eesti filmikunstis – Toots ja Teele ja Suur Punane Süda.
Kadrina Eesti Keele Ausamba ja Iisaku Priiuse Monumendi tegija Vergo Vernik poolitab Issanda vilju ja päästab nad toiduahelast, igavustades nad mullaks saava ebajumala kullatud staatusesse.
Aleksander Litvinov – Patriarh Aleksius II mälestussammas Lasnamäe õigeusu kirikus, Rait Pärg – Pärnu Raimond Valgre monument -, Al Paldrok – Rõngu Vabaduse ausammas, Gea Sibola Hansen – Vanamõisa “Kündja”, mitmete ausammaste kivisse raiuja Brian Sibola Hansen ning Alar Raudojaon loonud ebamaiseid, nii maiseid, lihalikke, kui taevalikke omadusi omavaid illusoorseid olendeid – värdjalikke ja imeilusaid ühekorraga – inimloom on ka selline.
Per William Petersen, kes on teinud “Monumendi meie aja valetajatele” usub maa ja taeva ühenduses tulnukate invasiooni, tema hiigelkujud Pärnu Keskraamatukogus on tehisintellektid, välisgalaktikate külalised, alandlikult sõbralikud. Või on see ainult petlik välispind? Piret Meose “Sõnumitooja” oma küsimärgililises pesas liigitub samasse kategooriasse – hiigelsambal seisev Universum oma kosmilises läbipaistvuses väljastab signaale, mille saatjad ja vastuvõtjad on mikro- ja makromaailma sünteesiprotsessis filosoofiliselt ja eksistentsialistlikult selgusetud.
Ja lõpuks jõuame uuesti Jumalani –„Koputage ja teile avatakse“ – nagu Piibli tsitaatidega ikka saavad need jälle ja jälle taaskasutatud. Koputaja Mari-Liis Tammi on seekord eksitatud läbi virtuaalmaailma filtri – arvuti klaviatuuri nuppe tegevusjuhise edastamiseks kasutades luuakse seeläbi vaatajas kahtlus – Kahtluses Püsimine – Mõtlemisvõime üks alustalasid – Kõiketeadeva Loojaga Ühinemiseks – kas vajutada nuppu või koputada?
Me korraldame peo, kutsume kõik jumalad ja nad tulevadki …
Näituste kuraatoriks ja kujundajaks on Taje Tross. Fotod: Caroline Sada ja Taje Tross. Avatud Pärnu Keskraamatukogus ja Endlas augusti lõpuni.
VAATA GALERIID!
Erki Põld
