Globaalne õiglus eetilisest vaatevinklist
Globaalse õigluse küsimus on päevakorda tõusnud 20. sajandi teisel poolel seoses kasvava globaliseerumisega. Globaliseerumise tulemusena ei saa enam tõmmata selget piiri üksikutes riikides kehtiva sotsiaalse õigluse ja rahvusvaheliste suhete eetika vahele. Valitsusi ei saa enam üheselt riigiga samastada, globaalne õiglus eeldab rahvus- või riigiüleseid standardeid, mis reguleerivad nii sotsiaalmajanduslikku õiglust kui ka sõjapidamise põhjendusi ja protseduure. Globaalse õigluse eest võitlemine on eelkõige võitlus ebavõrdsuse vastu ja arusaamad globaalsest õiglusest on tihedalt seotud inimõiguste kontseptsiooniga.
Kuidas on jõukate, edukalt arenenud riikide kodanikud seotud nn arengumaade elanike kannatustega – vaesuse, orjatöö ja vägivallaga? Milline on inimeste ja institutsioonide moraalne vastutus reageerida ebavõrdsusele maailma erinevate piirkondade ja nende elanike vahel? Pakutud on erinevaid sekkumisvõimalusi: humanitaarabi, mis leevendab esmast ainelist puudust; puudustkannatavate piirkondade majanduse, tööhõive, tervishoiu, hariduse ja muude ühiskondliku elu valdkondade arengule kaasaaitamine; sõjaline sekkumine konfliktiolukordadesse; õigusemõistmine rahvusvaheliste kohtute ja muude instutsioonide abil; globaalse majandusliku ja poliitilise süsteemi rajamine uutele alustele, ressursside radikaalne ümberjagamine. Kõik need tegevused eeldavad vastuste leidmist küsimustele, kes, millal, kuivõrd, kuidas ja mis põhjusel peaks sekkuma?
Globaalse õiglusega seotud märksõnad on vaesus, elukvaliteet, ekspluateerimine, inimkaubandus, vägivald, inimsusevastased kuriteod, pagulased, turvalisus, vabadus, demokraatia, inimõigused.
Vaata ka seotud teemasid äri, majandusja poliitika, sotsiaaleetika, valitsemiseetika.
Allikas: TÜ EETIKAVEEB
Uuri lähemalt SIIT!
