HEA UUDIS I Delfi avaldas eetikakoodeksi ja lubaduse vältida klikipealkirju
Eilsest on Delfi Meedia kodulehel kõigile kättesaadav Delfi Meedia vast valminud eetikakoodeks. Muu hulgas annavad nad lugejatele lubaduse vältida niinimetatud klikipealkirju.
Mis ja milleks on eetikakoodeks?
Delfi ja teised Eesti meediaväljaanded on avalikkust teenides aastakümneid lähtunud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist, mis on leitav meedialiidu kodulehel. See võtab lühidalt kokku ajakirjanike missiooni ja vastutuse kõige olulisemad punktid. See on ühtlasi alusdokument pressinõukogu aruteludeks – kui lugejatel või allikatel tekib kaebusi ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta.
Eetikakoodeks sõnastab näiteks ajakirjanike sõltumatuse, faktitäpsuse ja faktide kontrollimise, neutraalse uudiskajastuse ja konflikti kõikide osaliste ärakuulamise kohustuse, eetiliste töövõtete, huvide konfliktide vältimise, vigade tunnistamise, parandamise, vastulausete avaldamise, allikate kaitsmise, sisu ja reklaami lahushoidmise ning tundlike teemade kajastamise (või mittekajastamise) põhimõtteid.
Ajakirjandusuurija Marju Himma ütles sel nädalal Delfi „Erisaates“, kus ajakirjanduseetikast räägiti, et meedialiidu ajakirjanduseetika koodeks on küll üle paarikümne aasta vanune, kuid võtab olulisema kokku täpselt paraja täpsuse ja üldistusastmega, et olla hea alusdokument ka praegu. Delfi Meedia tasulise sisu juht, augustis Maalehe peatoimetaja ametis alustav Rain Pruul debateeris temaga: praeguse eetikakoodeksi sünnist on möödas nii palju aega, et nende aastate jooksul on nii maailm kui ka meedia pöördeliselt muutunud ja toona kirja pandu vajaks täiendust.
Mõlemal on õigus. Hoolimata vahepealsetest tehnoloogilistest muutustest, veebimeedia ja kogu inforuumi arengust ja suunamuutustest on meedialiidu eetikakoodeks endiselt väga hea alusdokument ajakirjanikele ja meediamajadele. „Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.“ Need aluspunktid peavad olema iga ajakirjaniku DNA-s ja neist lähtuvad kõik järgmised valikud.
Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.
Ajakirjanduse missioon ja rolli infomöllus
Samas on maailm, ajakirjandus ja ka meediaäri arenenud sellise hooga, et paljugi vajaks täpsemalt ja praktilisemalt sõnastamist. Veebimeedia on läbi teinud kasvuspurte ja suunamuutusi, kõige värskemalt fookuse liikumise kiirelt huvitekitamiselt kasutajaga „püsisuhte“ loomisele. Sotsiaalmeedia, kiirete hüpetega ka tehisaru inimeste infotarbimispilti lendamine ei ole ehk muutnud ajakirjanduse missiooni, küll aga rolli infomöllus. Sisu ja reklaami eristamisel on see areng toonud kaasa otsustuskohti ja väljakutseid, mida varem ei olnud: näiteks meediamajad tegutsemas ka muudes ärivaldkondades.
Seetõttu puudutab ka avaldatud Delfi Meedia ajakirjanduseetika põhimõtete kogum näiteks tehisaru vastutustundlikku kasutamist meediamajas, toimetuse ja Delfi Meedia muude äride lahus olekut, ajakirjanike vastutust avalikus ruumis, sealhulgas sotsiaalmeedias, ja pealkirjade täpsust.
