Läti Fotomuuseumi kogu
HÕBETÜDRUKUD I Väljapanek tutvustab kümmet Eesti ja Läti varajast naisfotograafi kõrvuti kolme tänase Euroopa kunstnikuga
12. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu”. Väljapanek tutvustab kümmet Eesti ja Läti varajast naisfotograafi kõrvuti kolme tänase Euroopa kunstnikuga, kes uurivad meie visuaalse ajaloo kadunud ja unarusse jäetud tahke.
Üldiselt arvatakse, et fotograafia dokumenteerib reaalset maailma. Samuti usutakse, et arhiivid ja ajaloolised kollektsioonid koondavad objektiivseid tõsiasju. Lähemal uurimisel aga selgub, et arhiive on kogutud ja hiljem ajaloolaste poolt uuritud kindlatel eesmärgil. Nõnda on ka fotod alati tehtud teatud vaatepunktist ning parandatud autori või vaataja maitsemeele kohaselt.
Eesti Fotomuuseumi kogu
Fotograafia on olnud naiste hulgas populaarne alates selle algusaegadest ning mitte ainult hobina, vaid ka erialana. Sarnaselt paljude teiste valdkondade ja erialadega on aga ajalooraamatutest raske naisfotograafide jälgi leida. See näib eriti iroonilisena, kui arvestada, et fotostuudiotes töötasid retušeerijatena peamiselt naised, kes oma tööga vormisid vaatajate kujutluspilti maailmast.
Näitus „Hõbetüdrukud” tutvustab kümmet varajast naisfotograafi, kes töötasid Eesti ja Läti aladel, ning lisab neile kolm tänapäevast Euroopa kunstnikku, kes uurivad meie visuaalse ajaloo kadunud ja unarusse jäetud tahke. Baltikum proovib terves maailmas üha tuure koguvale naisajaloouurimisele järele jõuda ning koondada ka oma pärandikilde, et taasleida kadunud lugusid. Mõned neist lugudest on kunstiajalooliselt märkimisväärsed peatükid, mõned aga väikesed, kuid sisukad täiendused meie ühisele ajalooteadmisele.
Viljandi Muuseumi kogu
Et kaotatu, leitu ja ümberjutustatu vaagimisel uusi vaatenurki avada, oleme palunud näitusel osalema ka kolm tänapäevast kunstnikku, kes räägivad oma lugusid pikalt peidus olnud ajaloolistest hetkedest ja isikutest. Ajaloo mõistatused koosnevad kaotatust ja leitust, hävinust ja taasavastatust ning keelatust ja lubatust. Need moodustavad meie ajalooteadmise, mis on aga tegelikult lihtsalt see peegel, millesse oleme otsustanud vaadata. „Hõbetüdrukud“ pakub võimaluse näha ajalugu läbi füüsilise ja metafoorse tõepeegli.
Riia Ajaloo- ja Navigatsioonimuuseumi kogu.
Tartu Kunstimuuseum kui mäluasutus püüab olla teadlik oma rollist avalikkust teeniva ajalooliste teadmiste koguna. Viimane sunnib meid aga pidevalt kaaluma, mida ja kuidas me ajaloost teame. Sellest eesmärgist lähtus hiljutine kunstikooli Pallas pärandit taastutvustav näitus ning see oli muuhulgas tõukeks näitustesarjale „Tartu 88“, mille eesmärgiks on olnud viimaste kümnendite kunstiloos haigutavate lünkade tuvastamine ja täitmine. Sajanditagusesse ajalukku vaatav näitus „Hõbetüdrukud”, mille tähtautoriteks on varased naisfotograafid, peaks samuti panustama ühe kunstiloolise lünga täitmisse, sedakorda läbi rahvusvahelise haardega väljapaneku.
Kaader videost. Produtsendid Mika Taanila ja Jussi Eerola.
Kuraatorid: Šelda Puķīte ja Indrek Grigor
Läti varajased naisfotograafid:
Antonija Heniņa (1897–1979), Minna Kaktiņa (1876–1949), Lūcija Alutis-Kreicberga (1889–1985), Emīlija Mergupe (1885–1972) ja Marta Pļaviņa (1896–1956).
Eesti varajased naisfotograafid:
Olga Dietze (19. sajandi teine pool – 20. sajandi esimene pool), Helene Fendt (1896–?), Anna Kukk (1885–1979), Hilja Riet (1905–2006) ja Lydia Tarem (1904–1979).
Kaasaegsed kunstnikud:
Nanna Debois Buhl, Sami van Ingen, Elisabeth Tonnard
Kujundaja: Alexey Murashko
Koordinaator: Kristlyn Liier
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Nordic Culture Point, Frame Contemporary Art Finland
Koostööpartnerid: Fotomuuseum, Viljandi Muuseum, SA Hiiumaa Muuseumid, Rīgas vēstures un kuģniecības muzejs, Latvijas Fotogrāfijas muzejs, Aizkraukles Vēstures un mākslas muzejs, Rīgas Fotogrāfijas biennāle 2020, Pēteris Korsaks, Kristjan Riet
