Inimesed on kahe nädalaga teinud üle 100 samblikuvaatluse 12 maakonnas
Eestimaa Looduse Fond lükkas juuni lõpus käima kodanikuteadusealgatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!”, mille raames on tehtud juba üle 100 samblikuvaatluse 12 maakonnas ja teadlased on tuvastanud ligi 50 erinevat samblikku.
Huviliste vaatlusi oodatakse terve suve jooksul, et katta võimalikult laiapõhjaliselt Eestimaa piirkonnad ja saada järelduste tegemiseks piisavalt põhjalikke andmeid. Äsja said valmis ka Ants Tammiku ja algatusmeeskonna koostöös loodud videod, kus teadlased jagavad samblike kohta põnevat teavet ja nende vaatlemiseks kasulikke juhtnööre.
Osalejate panus aitab Tartu Ülikooli samblikeuurijatel saada parema ülevaate metsasamblike levikust meie metsamaal ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus. Selleks oodatakse andmeid nii mandrilt kui ka saartelt, nii raiesmike- kui ka metsapuudelt. Mida rohkem neid koguneb, seda sisukamaid järeldusi saab teha.
“Meil on hea meel, et juba esimeste nädalatega on nõnda palju vaatlusi tulnud, mis näitab, et inimestel on nii huvi kui ka silma samblikele, aidates sedakaudu meie teadmisi metsasamblike levikust ja käekäigust laiendada. Meieni on jõudnud ka vaatlusi teadusalgatuses erilise tähelepanu all olevatest samblikest, näiteks harilikust kopsusamblikust,” rõõmustas esimesi vaatlusi analüüsinud TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi samblikeuurija Piret Lõhmus.
Samblikuvaatlustel on oodatud osalema iga soovija. Samblikuvaatlusi oodatakse metsast või raiesmikult kõige jämedama puu pealt. Pargid, puisniidud, koduaiad ja muud sarnased kohad on palutud vaatluskohtadena välja jätta. Vaatlus tuleb läbi viia rinna- või silmadekõrguselt, teha horisontaalses formaadis võimalikult terav foto ja sisestada puu kohta käivad andmed vaatlusvormi. Vaatluste veebi- või pabervormi ning juhendmaterjalid leiab lehelt Samblikud.ee. Samblikeuurijad vaatavad kõik sisestatud vaatlused üle, määravad piltidel samblikud ja jagavad ka põnevate leidude kohta kommentaare.
Teadusalgatus toimub ELF-i projekti „NaturallyEst LIFE” raames. Algatust veab ELF koos Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadlastega. Projekti toetavad Euroopa Liidu programm LIFE, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sigrid Rausingu Fond.
