„Iseoma“ laulu- ja tantsupeo loovad rohkem kui 41 384 esinejat
Sellel nädalal lõppesid ettelaulmised ja -mängimised ka laulupeolistel ning esmastel andmetel astuvad XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol lavale kokku 41 384 lauljat, orkestranti, tantsijat ja rahvamuusikut 1869 kollektiivist. Laulupeolisi on tänase seisuga 31 027, tantsupeolisi 10 972 ja rahvamuusikuid 778. Seekordne pidu „Iseoma“ tõstab esile murdekeeled, kodukandi eripära ning pärimusmuusika eheduse.
Seekordne pidu „Iseoma“ tõstab esile murdekeeled, kodukandi eripära ning pärimusmuusika eheduse.
Laulukaare alla koguneb enam kui 31 000 lauljat ja orkestranti kokku 990 kollektiivist. Neist 6244 valikmudilaskoori, 2408 poistekoori ja poistesegakoori, 5295 lastekoori, 3970 naiskoori, 1339 meeskoori ja 10 792 segakoori lauljat. Lisaks astuvad üles 1548 mängijaga puhkpilliorkester ja 915 mängijaga sümfooniaorkester. Kollektiivid toovad peole 788 dirigenti.
Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson kirjeldab senist protsessi tänutundega: „Prooviperiood on pakkunud palju rõõmu – saalides valitses suurepärane emotsioon ja käis hoolas harjutamine. Paljud Eestimaa koorid näitasid ettelaulmisel väga head taset ning said kohese tagasiside ja kutse peole. Need koorid, kes jäid peole saamise ootele on tänaseks oma vastused saanud. Oleme südamest tänulikud kõigile, kes selle protsessiga kaasa tulid. Neile kooridele, kes eelproovides osalesid, kuid seekord laululavale esinema ei jõua, saadame lähipäevadel välja kutsed ning ootame neid osa saama avakontserdist.”
Prooviperiood on pakkunud palju rõõmu – saalides valitses suurepärane emotsioon ja käis hoolas harjutamine.
Jürgensoni sõnul on seekordne repertuaar saanud väga positiivset tagasisidet ning kõiki laule on lauldud suure rõõmu ja hoolega. „Tõsi, igas kooriliigis oli ka mõni selline teos, mis nõudis head vokaalset tööd ja eriti suurt pühendumist. Just selliste laulude kaudu on Eesti koorimuusika teinud suure arengusammu, hoides laulupeole omast kõrget kvaliteeti. Usun, et paljud sellest peost valitud laulud jäävad kõlama maakondlike pidude kavas ja leiavad koha kooride repertuaaris ning rõõmustavad veel kaua meie südant ja hinge.“
Usun, et paljud sellest peost valitud laulud jäävad kõlama maakondlike pidude kavas ja leiavad koha kooride repertuaaris ning rõõmustavad veel kaua meie südant ja hinge.
Laulupeo kavas kõlab seekord palju koorimuusika kullafondi teoseid, aga ka uute autorite laule ja murdekeelseid lugusid. 5. juulil toimuv avakontsert on pühendatud murdekeeltele, kuid see fookus kandub ka traditsioonilisema repertuaariga suurkontserdi päeva.
Kui peoni on jäänud veel veidi üle kuu aega, siis laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskonnal on käes kõige kiirem ettevalmistuste periood. Pealinn hakkab laulu- ja tantsupeole omases iseoma rütmis hingama nädal enne suursündmust, kui tantsjad alustavad proove kõikjal üle Tallinna, mõni päev hiljem liituvad ka lauljad ja rahvamuusikud.
Tantsupeo etendused on välja müüdud, kuid laulupeo mõlemale kontserdile on hetkel veel pileteid saadaval. Samas ei tasu laulupeo piletite soetamisega enam viivitada, sest eelmisel üldpeol said piletid enne suursündmust otsa. Laulupeo piletite soodusmüük kestab veel kuni mai lõpuni.
- XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas.
- Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap.
- Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
