1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. JALGRATTURITELE I Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat: väga oluline on kõikidel liiklejatel üksteist märgata ja üksteisega arvestada
JALGRATTURITELE I Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat: väga oluline on kõikidel liiklejatel üksteist märgata ja üksteisega arvestada

JALGRATTURITELE I Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat: väga oluline on kõikidel liiklejatel üksteist märgata ja üksteisega arvestada

Jalgratturid ja jalakäijad peavad sõbralikult Pirita kergliiklusteid jagama ja üheskoos teele mahtuma, sõnab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

Soojade ilmade saabudes sõidab Pirita kergliiklusteedel aina rohkem jalgrattureid ja tõukerattureid, üha rohkem on sportijaid, jalutajaid ja kepikõnni harrastajaid. “Et rattasõit pakuks rõõmu ja oleks ohutu, peab iga jalgrattur tundma liiklusreegleid ja neist kinni pidama. Väga oluline on kõikidel liiklejatel üksteist märgata ja üksteisega arvestada,” sõnas Liinat. “Kevadel on paljud ratturid aga eriti uljad, sõidavad kuskil 40 kilomeetrit tunnis, kõrvaklapid peas, kuid ei vaata ei vasakule ega paremale,” kirjeldas linnaosavanem ja lisas, et  selline kiirus ja sõidustiil on ohtlik, sest näiteks rannametsa kergliiklustee on üsna kitsas ja kurviline.

“Õnneks pole tänavu õnnetusi juhtunud, kuid jalgratturite ja jalakäijate omavahelist ütlemist on ette tulnud. Jalakäijatest suure kiirusega mööda tuhisevatest jalgratturitest ja rulluisutajatest on teavitatud ka linnaosa valitsust. “Jalgrattaga kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel liigeldes ei tohi jalgrattur ohustada jalakäijat ning jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega,” meenutas linnaosavanem seadusesätteid. Jalakäija tavakiirus on umbes 5 km/h. “Kui rattur näeb ees jalakäijat, peab ta hoo maha võtma, siis jõuab reageerida ka võimalikele ootamatult tekkivatele olukordadele – jalakäija otsustab minna teisele poole teed või hüppab koer teele. Näiteks rannametsa teel võib igal hetkel käänu taga keegi olla,” selgitas Liinat.

Jalakäijast möödumiseks peab rattur vajadusel andma märku signaalkellaga. “On rattureid, kes annavad küll kella, kuid ei vähenda jalakäijale lähenedes kiirust, kuid just see on kõigi ohutuse tagamiseks ülioluline. Miks? Tugevama tuule korral merekohinas ei pruugi jalakäija kella kuulda või kuulab kõrvaklappidega telefonist muusikat või tegeleb lapse või lemmikloomaga – ja kui nüüd rattur ei võta kiirust maha, võibki õnnetus toimuda. Mõlemad liiklejad peavad olema tähelepanelikud ja üksteisega arvestama ning panustama ohutusse, kuid ohutu liiklemise võti kergliiklusteedel on eelkõige jalgratturite käes,” manitsas Liinat.

Et jalgratturite uljust ohjata, paigaldatakse lähiajal rannametsa ja Kloostrimetsa kergliiklusteede äärde teadetetahvlid, kus palutakse jalgratturitel arvestada kõigi liiklejatega.

“Et kõigil tervislike eluviiside harrastajatel oleks ohutu, on oluline nii jalgratturite, tasakaaluliikurite kui ka jalakäijate koostöö ja vastastikune lugupidamine. Pirita kergliiklusteedele peavad sõbralikult ära mahtuma kõik,” ütles Liinat.

Head Uudised GoodNews