Jõgevlane Mai Treial peab hoolivuse eelduseks inimeste märkamist
Seoses haldusreformi ja lähenevate kohalike valimistega pidasid septembrikuus oma kõigi aegade viimased istungid paljude Eestimaa paikade omavalitsuste volikogud. Jõgeva linnavolikogu üheks staažikamaks liikmeks on Mai Treial.
Teenekas ühiskonnategelane, sotsiaalpoliitika asjatundja ja jurist tunneb heameelt paljudest kordaminekutest, mis rohkem kui paarikümne aasta vältel Jõgevale tuntust toonud nii paikkonna elanike silmis kui ka avaramas mastaabis.
Nii möödunud aastaid, olevikku kui ka tulevikku vaadates peab Mai esmatähtsaks, et inimest märgatakse, temast hoolitakse. Paikkonna eripära arvestamine ja inimlikkuse mõõde on Mai Treiali arvates asendamatu ka loodavate omavalitsuste, samuti tulevase Jõgeva valla eduloos.
Mai Treial märkis, et nende aastatega, mille vältel on Jõgeva elu suunanud ja juhtinud linnavolikogu, on palju muutunud. „Jõgeva on linn, mis nii omasid kui ka külalisi ikka üllatab. See on väärtus, mida tuleb hinnata. Selle eest väärivad tähelepanu siinsed juhid, vabakonnad, kõik suure pühendumisega tegutsenud töötegijad.“
Väärikas eas raudteelinnale Jõgevale omaste märgusõnade loetelu jätab Mai Treial avatuks. Esmajoones märgib ta aga siin sündinud Betti Alverit ja Alo Mattiisenit ning nendele pühendatud noortekonkursse. Neid konkursse korraldavad Betti Alveri fondi looja, kooliõpetaja Maimu Valdmann, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lianne Saage-Vahur (kooliteatri Liblikapüüdjad eestvedaja) ning muusikaõpetaja Maret Oja. Jõgevale on kuulsust toonud Eesti naiste tantsupeod, mida on 2011. ja 2016. aastal korraldatud folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedamisel, samuti rahvusvahelised motomatkajate kokkutulekud, meeskoor Mehis, saalihoki, Eestis mõõdetud kõige krõbedamast temperatuurist tingitud külmalinna staatus jne.
Mai Treial märkis, et talle on vastuvõetamatu, et hoolivusest ja inimeste märkamisest hakatakse rääkima ainult valimiste eel. ”Hoolivuse eelduseks on kaaskodanike märkamine. Me elame ju iga päev üksteise kõrval. Üksteist märgata, abistada ja üksteisest hoolida on vaja kogu aeg, nagu see meil pereski kombeks on. Omavalitsuse volikogu ja -valitsuse igapäevane töö peab inimeses looma kindlustunde, et hädasolijat märgatakse, teda aidatakse ja talle ollakse toeks. Mul on au ja võimalus olnud koos töötada ja tegutseda paljude väga eriliste inimestega. Jõgeva linnavolikogu liikmeks valiti mind kodanike valimisliidus ”Jõgeva 2000” aastal 1993, samast ajast on volikogu liikmeks olnud ka kauaaegne koolijuht Taisto Liivandi. Selles nimekirjas kandideeris linnavolikogu praegune kantselei juhataja Jaan Järv, keda võibki pidada ”Jõgeva 2000” nimekirja ristiisaks. Head koostööpartnerid ja linna hea käekäigu eest seisjateks on olnud Toomas Vahur, Kaido Lehtla, Raul Kull, Rein Põder, Heino Ilves, Arvo Sakjas ja teised. Sageli meenutan selliseid empaatiavõimega inimesi, nagu Airi Rütter, Ene Vaiknemets, Uno Erdmann, Elmar Sepp, Ants Paju. Neid inimesi kahjuks küll meie hulgas täna enam ei ole,” ütles Treial.
Mai Treiali ideed ja teod lähtuvad motost ”Kodust algab Eestimaa”. ”Kohalik omavalitsus on lähim inimesele, seal teatakse inimese ootusi ja vajadusi kõige enam. Ma ei ole oma põhimõtteid muutnud, raskuste tulles ei ole läinud kergema vastupanu teed. Koostöö ja koos tegemine on olulised, üksi ei suuda head tulemust saavutada. Ma avaldan tänu oma senistele kolleegidele, ametnikele ja valijatele.
Olukorras, kus Jõgeva linnast saab varsti pärast haldusreformi tekkiva Jõgeva valla (koosneb senistest Jõgeva linnast, Jõgeva, Torma, Palamuse vallast ning Puurmani valla Saduküla piirkonnast) keskus, peab Mai Treial väga vajalikuks kohaliku omapära arvestamist. „See on uue Jõgeva valla rikkus. Liitumine tähendab ka tõsiasja, et endistest konkurentidest ehk omavalitsustest saavad koostööpartnerid, kellel on kindel soov otsustada ja vastutada uue valla elukorralduse parandamise eest, saavutada vallaelanike rahulolu ja hea keskkond. Selle eelduseks on kõigi ühiskondlik ja sotsiaalne turvalisus ning eluasemepoliitika, samuti tasuta vallasisese ühistranspordi koostoime. Tarvis on teha võrdväärset ühishuvidele vastavat koostööd, pidada rohkem nõu erinevate piirkondade inimestega. Vallapoolne toetus peab jõudma kõigini, eelarve loomisel tuleb numbrite taga näha enam inimest, et bürokraatia ei neelaks inimlikkust,” arvas teenekas ühiskonnategelane.
Jaan-Ivo Lukas
