Justiitsminister Maris Lauri: põhiseadus pakub kriisides pidepunkte
Justiitsminister Maris Lauri sõnas 10. juunil Eesti teaduste akadeemias põhiseaduse 30. sünnipäevale pühendatud konverentsil „Kriis ja põhiseadus“, et viimastel aastatel on ühiskond senisest rohkem põhiseadusele tähelepanu pööranud.
„Olukorras, kus ka seadustest pole leida seda õiget ja sobivat pidepunkti, on abiks terve mõistus, soe süda ja – õiguslikust vaatest – põhiseadus. Mulle tundub, et viimastel aastatel oleme seetõttu varasemast palju enam rääkinud põhiseadusest. Kriisides ongi meil tulnud otsida pidepunkte,“ rääkis Lauri.
Justiitsministri sõnul on see võtmekoht, mis tagab meie demokraatliku vaimu säilimise ka neil hetkedel, kui otsuseid tuleb teha kiiresti ja pinge all.
„Kriisis otsuseid tehes peame eriti hoolikalt mõtlema, kas see on õige ja põhjendatud hetk, et kasutada võimalusi, mida põhiseadus erakordsetes oludes lubab kasutada. Olen seda meelt, et parem on olla ettevaatlikum, sest hirmul on suured silmad ning ehk ei ole see kriis just see suur kriis,“ sõnas minister.
„Asjaolu, et arutame, mitte üksnes ei vehkle sõnadega, põhiseaduse ja põhiseaduspärasuse üle, on märk sellest, et Eesti ühiskonna jaoks on see teema oluline. Oleme vaielnud ja loodan, et vaidleme ja arutame veelgi, inimeste õiguste, vabaduste ja kohustuste üle. Oleme vaielnud võimude tasakaalustatuse ja pädevusjaotuse üle,“ ütles Lauri.
Ministri hinnangul on vaidlused head, sest see tähendab, et asja võetakse tõsiselt. „Arutelu põhiseaduse üle tähendab, et me hoolime temast ja tahame, et põhiseadusest sätestatut võetaks tõsiselt. Põhiseadus peab olema PÕHIseadus, mitte lihtsalt üks paber, mille kõrval on mingid muud kokkulepped ja reeglid ning neile tuginev tegelik elu,“ lisas ta.
- Konverents on osa sarjast, millega tähistatakse 30 aasta möödumist 1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmisest. Kui Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva puhul 2020. aastal keskendus justiitsministeerium eelkõige põhiõiguste ja kohustuste tasakaalu esiletõstmisele, siis kehtiva põhiseaduse 30. aastapäeval pööratakse tähelepanu suurematele justiitsvaldkonna õigusreformidele, millel on sellel aastal ümmargused tähtpäevad.
- Selleks korraldab justiitsministeerium koos Riigiõiguse Sihtkapitali, riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, patendiameti, Eesti juristide liidu ning Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga konverentside sarja, mis käsitlevad neid teemasid lähemalt nii ajaloo, tänapäeva kui ka tuleviku vaates.
