KAS TOHIB? Artjom Savitski räägib saates muusikast, trennist, koolikiusamisest ja naistest
Laupäevas Tallinna TV saates “Kas tohib?” on reporter Kristiina Võsul külas muusik Artjom Savitski, kelle sarm ei jäta ükskõikseks ühtegi seelikukandjat. Kristiina ja Artjom on poolteist aastat tagasi juba eetris kohtunud ja saatekülaline nendib, et see oleks nagu paar päeva tagasi olnud. Ühist leiab ta ka selles, et eelmise intervjuu ajal valmistus ta bakalaureuseõppe lõpetamiseks, sel kevadel aga on ees magistrikraadi kinnitamine ülikoolis. Kahe kohtumise vahepeal ilmus Artjomilt debüütalbum “Valin ise oma tee” ja päris mitmeid singleid või nagu ta ütleb, kõik läheb positiivses ja kasvavas rütmis.
Kristiina on kuulnud, et uueks muudatuseks on Artjomi pühendumine trennis käimisele ja selle otsuse tegi ta enne suuremat verivorstide ja kapsaste pugimist. “Tavaliselt on trenniminek inimeste uusaastalubadus, aga mina otsustasin enne seda hullumeelset söömist ennast kktiivselt liigutama hakata, sest õllekõht hakkas ette tulema ja parem alustada kohe, kui aasta pärast,” selgitab saatekülaline. Kui enne trenniminekut kaalus ta 81 kilogrammi, siis nüüd pluss-miinus 75 ja oma roll selles pole mitte ainult jõusaalil, vaid ka tervislikul toitumisel, mis tähendab, et muusik ei söö üle päevase kilokalorinormi, ta sööb puuvilju ja ei söö suhkrut, nisu- ja rafineeritud tooteid ning üritab süüa viis korda päevas, korraga vähe ja vaheaegadega.
Trennis on Artjomil praegu hommikupakett, sest pärast kell 15 ta enam jõusaali minekuks aega ei leiaks. Kristiina meenutab trennis nähtut, kus õhtuti treenivad mehed suurt ennast ei liiguta, vaid on seal naiste ja silmailu pärast. Artjom loetleb hommikuse trenni head küljed: esiteks, saad hommikul tähtsa asja ära tehtud; teiseks, organism ärkab sellega üles ja siis tuleb ka energia terveks päevaks, ning kolmandaks — õhtul tavaliselt enam ei jaksa, energia on otsas.
“Muskel tuleb ka nüüd ärapõlenud peki alt välja,” naerab Artjom ja lubab lihastele rõhku panna ning ka toitumises seada esiplaanile valgurikkad söögid.
Kristiina võtab jutuks “Valin ise oma tee” sünni ja Artjom tunnistab, et see juhtus bakaõppe viimasel semestril, kus kõigest oli tõesti kopp ees. “Kevad oli tulemas, olid omad probleemid, kõik kuhjus ja siis tekkiski tunne, et peaks oma elust välja viskama need asjad, mis pole tähtsad,” tutvustab artist oma inspiratsiooniallikat. “Kokkuvõttes tundub, et paljudel olid sellised mõtted peas, sest lugu võeti hästi vastu, sõbradki ütlesid, et naelapea pihta!”
Kristiina meenutab seepeale kontserti, kus Artjom esines vanameistrite Boris Lehtlaane, Mait Maltise ja Karl Madisega. Kui noorem muusik tuli lavale ja küsis vanemapoolse publiku käest: “Kas teil on kopp ees?”, siis järgnes algul jahmatus, sest keegi ei saanud küsimusest aru. Hiljem aga laulis saatejuhi 67-aastane tädi, kes näeb välja nagu 55, täiega kaasa ning ka Artjom kuulis vahel publikut rohkem kui ennast — järelikult kõnetas lugu ka vanemat generatsiooni. Kristiina meenutab ka seda, et möödunud aasta augustis oli lauluväljakul toimunud kontserdil 34 000 kuulajat ja ilmselt oli see ka Artjomi suurim publik.
Muusikule tuleb see number üllatusena, sest seni on tema suurimaks auditooriumiks olnud 7000 inimest, kes olid saalis Valgevenes toimunud Slavjanski Bazaaril.
Artistide elust rääkides ütleb Artjom, et on ennast lavadel paika pannud ja esinemistel kinnikiilumist tavaliselt enam ei tule. “Endale võib mõni apsakas tunduda suur asi olevat, aga kuulajana olen tähele pannud, et publik vigadele rõhku ei pane, sest ka artist on inimene ja teeb vigu. Tähtis on muusika ja üldmulje, pisikesed vead ütlevad, et toimuv on päris ja me pole robotid,” arvab muusik.
Artjomi repertuaaris on palju venekeelseid lugusid, ta on laulnud ka Joala venekeelseid laule ning Vene taustaga lauljana peab neid südamelähedaseks. “Vene keel on ilus ja rikas keel, lugude autorid on sageli geeniused ja vene keeles lauldes see kõnetab mind, puudutab hinge,” jutustab artist. Ta arvab, et Vene lugude puhul on heade meloodiate aluseks aastatepikkune laulude kirjutamise kogemus. Artjomi sõnul oli ka Eesti muusikas enam kui viie aasta eest maailmatasemel teada vaid üksikuid esinejaid, näiteks Kerlit, kuid praegu kirjutatakse ka meil häid lugusid, mida võib välismaistest paneelidest leida.
Eesti Laulu esitustest meeldis Artjomile küll Jüri Pootsmani lugu, kuid pöialt hoidis ta Laurale. “Jüril oli ilus lugu, aga Laura on vokaalselt küpsem, ta valitseb hästi häält,” arvab muusik. “Jüril oli lahe Bondi-lugu — tubli, Stig! Meisterjaani fenomenist ma aru ei saanud, ma ei mõista, kellele žürii kümnest liikmest tuli klikk, et see on väga hea lugu, et promoda Eesti laulu. Aga see on minu arvamus!” täpsustab ta.
Kristiina küsimus selle kohta, kuidas tal naisterindel läheb, paneb Artjomi muhelema. Kui eelmise intervjuu ajal oli ta vaba, siis nüüd enam pole. Paar kuud hiljem läks ta uusaastaööl kuuse alla, et südaööl sõbrannaga kohtuda, kuid rahvahulga tõttu jäi 10 minutit hiljaks. Tollel sõbrannal oli kaasas oma sõbranna ja nii 2015. aasta esimesel tunnil kahe noore inimese suhtlus algaski. “Nii ma kohtusin oma tüdruksõbraga, kohtumine oli maagiline ja praegu on kõik ilus!” ütleb noormees.
Kristiina täpsustab, et Artjom ei tööta ainult stuudiotes, vaid käib ka õpilastega koolikiusamisest rääkimas. Nimelt kutsuti ta vestlema Kohila kooli ja algul ei meenunud talle ühtegi olukorda, kuid pärast kahepäevast mõtlemist hakkas miski meelde tulema. Nimelt korraldati Artjomi koolipõlves, kui ta oli 2. klassis, tol ajal populaarne Playback`i lauluvõistlus, kus poiss valis parodeeritavaks artistiks Ricky Martini, kellel aga oli geiliku naistemehe kuulsus. Hiljem tegid vanemad poisid talle repliike stiilis: “Arvad, et oled kõva naistemees?”
Artjomi sõnul võib see tunduda tühisena, aga ta võttis asja nii südamesse, et nende vihjete pärast ei tahtnud kaks nädalat kooli minna. “Noorena oli mul akne ja selle pärast öeldi mulle väga halvasti — kuna olin väike arenev organism, siis mõjus see valusalt. Kõik see mõjutab lapse arengut ja Ricky Martini puhul süüdistasin ma ennast, et miks ma sellise loo valisin,” meenutab ta. Kõige selle pärast oli tal kuni superstaarisaateni tegemist enesehinnanguga, saade mõjus aga hästi.
Artjom lisab, et koolikiusamises on palju neutraalseid, kelle arvates see neid ei puuduta ja nad ei astu vahele, sealhulgas ka õpetajad. Eriti soovitab ta just pedagoogidel selliseid asju kahe silma vahele mitte jätta.
Rääkides uuest singlist ja videost, tutvustab Artjom selle sünnilugu. Möödunud aasta juulis oli ta tüdruksõbraga Rootsis tolle sugulaste pulmas ja siis sõideti üheskoos Stockholmis välja loodusesse, kus olid päike, vesi ja nemad kahekesi. “Mul tekkis hästi mõnus vibe, tulin koju, miski kumises peas ja tekkis mõte, et seostaks selle looga “Valin ise oma tee”, meenutab muusik. “Inspiratsiooni annavadki elulised läbielamised, armastus, mõni päev oma elus, ülikool…”
“Mida see sulle tähendab, kui lugu hakkab oma elu elama?” küsib Krisitiina ja Artjomi sõnul sünnib see nutiajastul nii, et lugusid jagatakse, neid kuuldakse raadiotes ja kui selle sõnum läheb inimestele korda, siis hakkab lugu oma elu elama. Saatejuht nendib, et on staare, kes on alati nõus intervjuud andma, ja neid, kes teevad ennast kättesaamatuks. Artjomi koos Iffi ja Anne Veskiga paigutab ta esimeste sekka ja Artjom kinnitab, et talle meeldib inimestega rääkida.
Kristiina nendib, et on vana kooli naine, kellele meeldib Jason Donovan, kelle kontserdile ta tahaks ka minna. Artjom tahab ära näha Adam Lamberti ja Queeni, sest peab Lambertit võimeliseks käima Freddy Mercury jälgedes. Tema enda kontserte tuleb suvel palju ja neid võib leida tema Facebooki lehelt. Kuivõrd Artjom esineb sel suvel ka mitmes pulmas, siis küsib Kristiina järele, millal saab muusiku enda pulmas sülti süüa ja vastuseks on, et kuue aasta pärast.
VAATA VIDEOT!
Jüri Kukk
