
Kasupered peavad Remnikul seminari ja teevad tulevikuplaane riskilaste heaks
8.-10. augustil 2014 kogunevad Remnikule Eestimaa kasupered. Ühise suure kasuperede ürituse ning kasuvanemate seminari korraldab MTÜ Igale Lapsele Pere, mis on kasvanud Eestimaa suurimaks nii tegutsevaid kui potentsiaalseid kasuvanemaid ühendavaks organisatsiooniks. “Kuigi vanemliku hooleta jäänud lapsi kasvatavate perede vajadused toetavate teenuste järgi on palju suuremad, saame ühiste aruteludega liikuda edasi just kasuperedele sobiva tugivõrgustiku loomise suunas,” ütles MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith.
Kõik suvepäevadel osalejad, olgu need kasupered või vabatahtlikud, toetavad veendumust, et iga laps vajab kasvamiseks turvalist ning armastavat peret. Et riiklik asendushoolduse süsteem saaks vajadusi silmas pidades üles ehitatud, külastab suvepäevi ning osaleb ühingu arengukava tutvustamisel ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.
Üritust toetavad nii kohalikud omavalitsused, Hasartmängumaksu nõukogu, aga ka mitmed Igale Lapsele Pere vabatahtlikud ja firmad.
Nädalavahetuse sisse mahuvad sisukad koolitused vanematele ja mitmekesised tegevused lastele.
Laupäeva õhtu lõpeb ühise peretralli ja –kontserdiga, kus esineb üks noorte lemmikuid poplaulja MIA.
“Eestimaa asenduskodudes (lastekodudes) elab endiselt üle tuhande lapse. Need lapsed vajavad kõige valulisemalt tänasel päeval positiivseid inimsuhteid ja perekonda. Edasi järgnevad juba riskilapsed, kelle sattumist asutusse peab riik igal võimalikul moel vältima, seda kasvõi lapse ajutise hooldamisega kasuperekonnas. Meie kogemused, olles algatanud juba seitsmes Eestimaa piirkonnas kasuperede tugigrupid ning sügisel on jalgu alla saamas veel paar uut rakukest, näitavad, et Eestimaal on jätkuvalt peresid, kes õige tugisüsteemi olemasolul on valmis ja võimelised looma turvalist alust palju rohkematele vanemliku hooleta jäänud lastele kui seda üldiselt arvatakse, “ märkis Snaith. “Samas ei tohi lapse perekonnas hooldamist võtta heategevusena. See on tõsine ja emotsionaalselt sageli väga raske töö, sest lapsed, kes kord on juba saanud traumasid hülgamise või vägivalla tõttu, on kõik teatud mõttes erivajadustega lapsed. Selliste laste ning neid kasvatavate perede mõistev abistamine peab olema kogu ühiskonna ühine panus, “ on Snaith kindlalt veendunud.
Iga laps väärib perekonda.