Kätlin Rohilaid-Aljaste: koolikiusamine ei alga koolist, see algab ühiskonnast!
Aastaid on märgatud ja tegeletud koolikiusamisega. Loodud on erinevaid liikumisi, mille eesmärgiks see, et koolide keskkond oleks sallivam ja kiusamisest vaba. Nendest loosungitest ja avalikest hüüetest pole kasu, kui reaalselt toimub ikkagi kiusamine, kirjutab Kätlin Rohilaid-Aljaste, kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu omanik.
Kohati üritatakse peita probleemi ja rääkida õndsate nägudega, et meil on kiusamisvaba kool, ajal, kui reaalsus on sootuks midagi muud. Kus siis on probleem? Kas koolid tegelikult ei taha selle probleemiga tegeleda?
Ütlen ausalt, et tahavad küll! Kuid nad ei saa, sest kiusamisprobleemi ei saa lahendada koolis, kuna tegelikult see ei alga koolist. See algab ühiskonnast, selle standarditest, reeglitest ja tavadest. Arvamusliidritest, käitumismaneeridest ja sellest, kuidas leitakse, et on normaalne käituda. Ühiskonna vaiksetest kokkulepetest.
Kui meie, täiskasvanud inimesed, iga päev üksteist solvame, alavääristame, sildistame, oleme äärmiselt ebaviisakad ja mõistame avalikult üksteise üle kohtu oma standardite järgi, siis loome iga päev pinnast uuele vaimsele ja füüsilisele vägivallale. Meie noored ja lapsed vaatavad meie eeskuju ja matkivad meid. Koolikiusamine on peegeldus ühiskonnast. Kuidas me saame lastele ja noortele öelda, et teie ei tohi oma kaaslast solvata, sildistada, kui meie ise teeme avalikkuse ees seda kogu aeg?
Kust läheb piir?
Kuidas siis määrata, mis vanusest tohib teisi kiusata?! Siis, kui oled 18, on lubatud või kuidas? Selleks, et poleks koolikiusamist, peab kogu ühiskond muutuma. Meie, täiskasvanud, peame hakkama vaatama „peeglisse“ ja muutma ennast, siis saab järk-järgult hakata muutuma kogu ühiskond. Ja uskuge, kõige kiiremini muutuvad noored ja lapsed, sest neil on uskumatu tähelepanu- ja õppimisvõime. Üks on kindel – nad õpivad meie tegudest, mitte sõnadest.
Täna on meedia ja erinevad sotsiaalmeedia platvormid täis arvamusliidrite lugusid, kus kedagi alavääristatakse, sildistatakse, hinnatakse lähtuvalt isiklikust arvamusest ja ollakse ebaviisakad. Mis oleks, kui ütleks sellele kõigele “Stopp!” ja hakkaks hoopis inimesi läbi kiitmise ja märkamise paremaks muutma, hakkaks tooma hoopis esile nende paremaid külgi? Headus kasvatab headust, kurjus ja õelus kurjust. Sinu hea sõna võib muuta kellegi elu! Pane hea sõna seeme idanema, kuna kellegi jaoks võib see olla päikene südames.
Väline ja sisemine ilu
Neljapäeval, 19. augustil jagan Tallinnas Vabaduse väljakul naistele kingitustena laiali 100 Prantsuse brändi Parisax Professional huulepulka. Meie sõnad tulevad suust ja huulepulk on hea sümbol, et suu ei peaks olema ainult väliselt ilus, vaid ilus võiks olla see, mida need huuled välja ütlevad.
Selle heategevuskampaaniaga soovin tuua esile naiste olulisust ühiskonnas ja seda, et naine peaks olema ühiskonnas ühendaja ja andja, mitte lõhestaja. Meie väljaöeldud mõtted ja sõnad muudavad alati natuke maailma, seda isegi siis, kui me seda kohe ei näe. Rääkimata sellest, et lastele ja noortele on parimaks toetavaks jõuks hea eeskuju ja meie kõigi reaalsed sõnad ja teod.
Vähem kui kuu aja pärast algab kool ja minu siiras soov on, et keegi ei peaks koolis olema tagakiusatud ja ükski Eestimaa laps ei kardaks kooli minna. Ühiskond tervikuna määrab koolide sisekliimad. Hea sõna võib muuta kellegi elu!
