Keskkonnamüra mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas algatada atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse probleemid selle praktikas rakendamisel. Muudatus aitab eelkõige kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et eelnõu lahendab ära õigusliku segaduse, millele on viidanud Õiguskantsler. „Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume,“ ütles Taro.
Ta selgitas, et seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Taro lisas, et muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud.
Keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli.
Seletuskirjas märgitakse, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjon koostöös Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Terviseametiga.
