Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 silmapaistvat inimest
Eile andsid peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur üle kodanikupäeva aumärgid, millega tunnustatakse Eesti inimesi, kes on silma paistnud kodanikuaktiivsuse, vabatahtliku töö või panusega ühiskonnaellu.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul ei tohiks kodanikuks olemist ainult väärtustada kodanikunädalal, vaid kodanik ollakse 365 päeva aastas „Aktiivne kodanik on iga küla, maakonna või linna au ja uhkus. Need inimesed on põhjus, miks meil on näiteks laulupeod, rahvaspordiüritused, vabatahtlik mere- ja järvepääste, miks meil on just selline ilus ja elav Eesti, kus end hästi tunda. Täna tunnustame neid küll pidulikult, kuid lihtsad tänusõnad meie tublidele kodanikele on väga oodatud ka argipäeval,“ sõnas siseminister aumärke üle andes.
Kodanikupäeva aumärgi saajate poolt võttis tunnustusüritusel sõna kogukonnaaktivist Maria Derlõš, kes rõhutas oma kõnes, et omavalitsuse ja teiste võimukandjate toetus kohalike kodanikualgatuste vastu ja nendega arvestamine on oluline saavutamaks paremaid tulemusi naabruskonna, linna, piirkonna ja terve Eesti arengus. „Tähtis on liikuda pelgalt kaasamisest üksteisega arvestava koostöö suunas,“ sõnas Maria Derlõš. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Eile andsid ministrid tublidele kodanikele üle kodanikupäeva aumärgid, rahvadiplomaadi tunnustused ja kuulutati välja aasta kodanik. Samuti peeti meeles kodanikujulguse aumärgi nominente. Selle aasta kodanikupäeval sai 90 uut kodanikku kätte kodakondsustunnistused. Täna autasustatakse Tartus kodanikupäeva esseekonkursi „Minu riik“ parimaid kirjutajaid. Lisaks korraldavad maakondlikud arenduskeskused üle Eesti vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all.
VAATA GALERIID!
Lühidalt tunnustuse pälvinud inimestest:
1) Robert Aasa on vabatahtlike merepäästjate koolitajana oluliselt panustanud mereohutuse teadvustamisse Eestis ning osaleb ka ise aktiivselt Käsmu vabatahtliku merepääste tegemistes. Robert Aasa on ka Käsmu külavanem, kellele ei ole külaga seotud teemad ebaolulised – ta panustab innukalt küla arengusse ja mõnusa elukeskkonna tagamisse. Ta hoolib sellest, mis meie ümber toimub, ning on alati valmis vajajale abikätt ulatama.
2) Maria Derlõš on väljapaistev kogukonnaaktivist, kelle oluliseks saavutuseks on Eesti ühe suurima linnaosa Lasnamäe kogukonna arendamine ja sealsete elanike aktiviseerimine. Projekti „Lasnamäe idee“ kaudu kaasas Maria Lasnamäe elanikke erinevatesse elukeskkonda parandavate tegevustesse, julgustas erineva emakeelega inimesi koostööle ja ühise eesmärgi saavutamisele. Projekti tulemusel valmis tegevuskava Lasnamäe kogukonna aktiveerimiseks ja kogukonnaarenduse mudel passiivsetele linnaosadele üle Eesti.
3) Sirje Kannel on õpetaja ameti kõrvalt olnud Puiatu kohaliku elu eestvedaja ja Puiatu seltsielu üks tugisambaid. Tema elutööks võib pidada Puiatu rahvamaja lagunemisest päästmist, selle maja ülesehitamist ja sisuga täitmist. Ta on Puiatu „sädeinimene“, kelle eestvedamisel on aastaid korraldatud külale olulisi üritusi ja tähtpäevi.
4) Ago Kivilo tegevus on alates 1958. aastast olnud seotud nägemispuudega inimestega – seega tänaseni kokku 56 aastat! Ta on pikaaegne Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees, kellel on selja taga hinnatud elutöö nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisel.
5) Ülle Laasner on pikaajaline Raplamaa tervisenõukogu ja uimastiennetuse nõukogu esinaine, kelle algatusel on parandatud Raplamaa elanike igapäevast tervisekäitumist. Tema eestvedamisel on aastaid korraldatud erinevaid ennetusprojekte nii noortele kui eakatele. Lisaks on Ülle Laasner aktiivne külaliikumise edendaja ja naabrivalve sektorite arendaja.
6) Muza Lepik on kõrgelt hinnatud spetsialist spordimeditsiini erialal, kes on elu jooksul nõustanud nii tipp- kui harrastussportlasi, aidates neil korrigeerida treeningplaane ja ennetada ülekoormusvigastusi. Oma erakordse entusiasmiga, kuid ka pühendumuse ja hoolivusega on Dr Lepik olnud suurepäraseks liikumisharrastuse propageerijaks.
7) Monika Liiv on teinud Saue linnas noorsootööd viimased 20 aastat. Ta asutas Saue Linna Lastekaitse Ühingu ning tema eestvedamisel on lastele korraldanud laagreid, matku ja erinevaid muid ettevõtmisi. Ühingu kaudu pakub Monika enesearenguvõimalusi ka Saue Pereklubi noortele lapsevanematele. Monika Liiv räägib aktiivselt kaasa laste kaitse ja heaolu teemadel nii kohalikul kui üle-eestilisel tasandil.
8) Mati Lilliallik on paljude liikumist propageerivate ürituste peakorraldaja, nagu näiteks Tallinna Maraton, Maijooks ja RMK Kõrvemaa neliküritus. Tema eestvõtmisel on Spordiürituste Korraldamise Klubi ühiselt liikuma pannud ligi 270 000 inimest, kelle hulgas nii tippsportlased, harrastajad, noored ja vanad, emad ja isad.
9) Mehis Luus on Toila Merepääste ja Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse liikmena tegelenud innukalt Eesti merepääste arendamisega. Tema aktiivsel juhtimisel on Toila Merepääste üks tegusamaid mittetulundusühinguid, mis panustab ka kohaliku elu edendamisele ja tegevuse koondamisele. Lisaks panustab Mehis Luus ka maakondlike arendusprojektide koostamisse ja arengukava uuendamisesse.
10) Aet Maatee on XXVI Laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” peakorraldaja. Selle ürituse näol oli tegemist Eesti suurima ja keerulisema korraldusliku sündmusega Eestis. Aet Maatee õnnestunud korralduse ja läbimõelduse alusel tantsisid ja laulsid sajad tuhanded inimesed.
11) Galina Nikitina on endine pikaaegne Loksa Vene Gümnaasiumi direktor, kelle eestvedamisel on algatatud mitmeid keeleõppe- ja lõimumisprojekte nii Loksa õpilastele kui linnaelanikele. Ta on korraldanud hulgaliselt ekskursioone, õppereise ja loenguid, mille tulemusena on Loksa muukeelsed noored saanud lähemalt tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga, õppinud eesti keelt ning avardanud silmaringi.
12) Tõnu Otsason on Hiiumaa kohaliku külaliikumise eestvedaja. Ta on külaarenguseltsi Sakas asutaja, Kodukant Hiiumaa asutajaliige ning Palade teabetoa looja. Tõnu on elukestva õppe propageerija ja praktiseerija ning osaleb võimalikult paljudel koolitustel veel praegugi, üle 80. aastasena. Külaselts Sakas on Tõnu Otsasoni eestvedamisel püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal.
13) Peeter Pau on innukas vabatahtlike juht, kes on pühendunud vabatahtlikkuse arendamisele just turvalisuse valdkonnas. Ta teeb vabatahtlike toetamiseks ja arendamiseks tihedat koostööd Kaitseliiduga, Reservpäästerühmaga, Eesti Abipolitseinike Kogu ning Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega. Ta on aktiivne abipolitseinike koolitaja ja juhendaja, kelle juhtimisstiil ja optimism on põhjuseks, miks vabatahtlikud pühendumusega tegevust jätkavad.
14) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder on aastate jooksul aktiivselt osalenud ühiskondlikes debattides ning algatanud ka regulaarseid kohtumisi erakondade juhtidega. Tema eestvõttel on konsistooriumis asutatud ühiskonnatööga tegelev talitus, algatatud perenõustamise ja mitmed muud kirikust väljapoole suunatud tegevused ning toetatud partnerlust omavalitsustega. Tema juhtimisel kasvas oluliselt EELK avatus ja osalemine ühiskondlike probleemide lahendamises.
15) Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi koguduse pastorina osaleb Artur Põld aktiivselt sotsiaaltöö korraldamises Jõhvis ja Ida-Virumaal ning on aastate jooksul vabatahtlikuna panustanud kogukonna sotsiaalsete probleemide lahendamisse. Koostöös Jõhvi Vallavalitsuse ning heategevusorganisatsiooni Stoneworks Internationaliga avas ta Ida-Virumaal puuetega laste tugikodu, mis pakub tugiteenuseid Ida-Virumaa puuetega lastele ja nende peredele.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Kodanikupäeval antakse üle kodanikupäeva aumärgid, rahvadiplomaadi tunnustused ja kuulutatakse välja Aasta kodanik. Samuti peetakse meeles kodanikujulguse aumärgi nominente. Tallinna Lillepaviljonis toimuval kodakondsustseremoonial said 90 uut kodanikku kätte kodakondsustunnistused. Lisaks korraldavad maakondlikud arenduskeskused terve nädala vältel vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all.
