Kogu Eesti 3D kaart sai avalikuks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maa-amet pakuvad 30. märtsist võimalust kasutada kolmemõõtmeliste hoonete kihti uues 3D kaardirakenduses ja e-ehituse 3D kaksikus. Uued rakendused võimaldavad tutvuda kogu Eestis paiknevate hoonetega iga nurga alt ja ruumiliselt visualiseerida nende ümbrust.
Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann selgitas, Geo3D strateegilise programmi alusel täieneb lähiaastatel ameti 3D andmete ja teenuste portfell oluliselt. „Esimene avalikult kasutatav lahendus on valmis, loodame, et see leiab laialdast kasutust nii loodusliku kui ka inimtekkelise keskkonna analüüsil ning planeerimisotsuste tegemisel,“ märkis ta. Ellmann lisas, et suurandmete tootjana on Maa-ameti ülesanne pakkuda ruumiandmetel põhinevaid digitaalseid tooteid ja teenuseid nii laiale tarbijaskonnale kui ka erialaspetsialistidele.
Maa-ameti loodud maapinna kõrgusmudel ja hoonete 3D mudelid võeti esimesena kasutusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) arendatud e-ehituse 3D kaksikus. Uus digitaalne tööriist võimaldab kolmemõõtmelises vaates näha näiteks seda, kuidas hoone sobitub olemasolevasse keskkonda, milliste piirangutega tuleks hoonet planeerides arvestada ja kuidas langevad hoonele varjud. 3D kaksik on abiks eelkõige ehitatud keskkonda puudutavate otsuste langetamisel ja menetluste läbiviimisel.
MKMi ehituse asekantsler Jüri Rass sõnas, et kogu ehitamist ja ehitisi puudutav informatsioon peab olema kasutajale kättesaadav võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. „Maa-ameti kogutud informatsioon hoonete kohta on suurepärane täiendus ehitisregistri andmetele, sest neid omavahel kombineerides saab hea ettekujutuse, kuidas sobituvad planeeritavad hooned juba olemasolevasse keskkonda,“ rääkis Rass.
Maa-ameti hoonete 3D mudelid on loodud automaatse andmetöötlusega ameti kogutud aerolaserskaneerimise andmetest. Olemasolev 3D kaardirakendus võimaldab 3D andmeid asetada kasutaja jaoks tavapärasesse konteksti, kuvades neid koos Maa-ameti teistest kaardirakendustest tuttavate andmekihtidega, nagu näiteks katastripiirid ja maakasutuse kitsendused. Lisaks hoonetele on kaardirakenduses näha ka maapinna kõrgusmudel, teatud linnades aerolaserskaneerimise punktipilved ja modelleeritud taimkate. Samuti on loodud võimalus pärida hoone kohta andmeid erinevatest registritest.
Kui Maa-ameti loodud hoonete 3D kiht näitab objektide välisseinu ja detailseid katusekujusid, siis 3D kaksikus saab seda võrrelda ehitisregistri andmete põhjal loodud hoonete 3D kihiga. Esmakordselt kolmemõõtmeliseks muudetud ehitisregistri andmed annavad olulist infot eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektorile.
MKMi digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar märkis, et esialgu võib 3D kaksik pakkuda veel siin-seal üllatusi. „Ehitisregistris on praegu veel osa hoonetel kõrgusandmed puudu või need pole päris korrektsed. Seetõttu on rakenduses näha näiteks pilvelõhkujaid, mida Eestis tegelikult ei kohta,“ selgitas ta. „Ekslike andmete visualiseerimine aitab meil registrites olevate andmete kvaliteeti parandada, sest hoonete omanikele torkab kohe silma, kui hoone mõõtmed pole kaardil korrektsed ning neil tuleb registris andmed korda teha.”
Nii Maa-ameti 3D kaardirakenduse kui ka e-ehituse 3D kaksiku näol on tegu rakendustega, mis on oma arengu algusjärgus. Tulevikus lisandub neile uusi võimalusi ja andmekihte, mis aitavad teha paremaid otsuseid ruumiplaneerimisel.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson tõdes, et hindab väga terve Eesti andmete kolmemõõtmeliste andmemudelite loomist ja seonduvaid rakendusi. „Asutuste vaheline koostöö tekitab sünergiat, mis on väikeses riigis uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisel väga oluline,“ sõnas Martinson. Ta lisas, et ministeeriumil on juba mitu ideed, kuidas keskkonna valdkonnas 3D andmeid kasutada. Nii on 3D andmetel suur roll planeeringutes, kasvava metsa analüüsides ning päikeseenergia tõhusamas kasutuselevõtus. „Geoinformaatikas ja Geo3D strateegias peitub suur majanduslik potentsiaal, mida tuleb edukalt rakendada. Eestis on selleks hea eeldus loodud, sest kõik riigi toodetud alusandmed on avaandmed,“ tõi Martinson välja.
