Kooliteed alustavate laste arv on viimased viis aastat tõusnud
Möödunud õppeaasta alguses omandas tasemeharidust 231 923 õpilast, kusjuures kooliteed alustavate laste arv on tõusnud viimased viis aastat, samas gümnasistide arv on jätkuvalt languses, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Üldhariduse omandajaid oli mullusel õppeaastal kokku 140 945, kutsehariduse omandajaid 26 172 ja kõrghariduse omandajaid 64 806. Koolieelsetes lasteasutustes käis 2012. aastal 67 034 last, keda oli ligi 1000 võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist 1-6-aastastest Eesti lastest käis koolieelsetes lasteasutustes 73 protsneti.
Linnas omandas alusharidust ligi 50 000 last ja maal üle 17 000. Esimesse klassi minejate arv on sealjuures viimased viis aastat pidevalt kasvanud. 2012. aasta sügisel alustas kooliteed 13 698 last ehk ligi 450 võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal ning ligi 1300 võrra rohkem kui viis aastat tagasi, 2008. aastal, märkis statistikaamet.
Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb see arv ka järgmised kolm aastat ja 2015. aastal on esimesse klassi minejaid juba ligi 15 500. Gümnaasiumiastme õpilaste arv samas väheneb. Viimase viie aastaga on õpilaste arv gümnaasiumiastme päevaõppes vähenenud 7625 võrra, 2011/2012. õppeaastaga võrreldes 1500 võrra. Seetõttu on ka keskkoolide ja gümnaasiumide arv varasema õppeaastaga võrreldes viie võrra vähenenud.
Õpilaste koguarv üldhariduskoolide päevases õppes on samuti võrreldes 2008/2009. õppeaastaga kahanenud ning see kajastub ka üldhariduskoolide arvu vähenemises. Kui 2008/2009. õppeaastal oli üldhariduskoole 566, siis möödunud õppeaastal 32 võrra vähem. Nii õpilaste koguarvu kui ka koolide arvu vähenemise tõttu kahaneb aasta-aastalt ka õpetajaskond – alates 2009. aastast on õpetajate arv vähenenud ligi 500 võrra. Peale selle õpetajaskond ka vananeb. Kui 2008/2009. õppeaastal oli kuni 30-aastaseid õpetajaid 1446, siis viimasel õppeaastal 1218. Suurenenud on vaid kahe vanuserühma, 50–55-aastaste ja üle 55-aastaste arv.
Kuigi viimastel aastatel on palju räägitud elukestva õppe kontseptsioonist ja seda arendatud, on õpilaste arv õhtu- ja kaugõppes võrreldes 2009/2010. õppeaastaga ligi 2000 võrra vähenenud. Kutsekoolidesse vastuvõetute arv suurenes 2012/2013. õppeaastal 178 võrra. Kutseharidust asus omandama 11 649 õpilast. Samal ajal õppijate koguarv väheneb ka kutseõppes pidevalt ning seda peamiselt kutsekeskharidusõppe arvelt. Kutsekeskhariduse vähese populaarsuse põhjuseks peetakse peamiselt kutsehariduse kehva mainet noorte ja nende vanemate silmis. .
Endiselt on kutsehariduses suur probleem ka õpingute katkestamine. Aasta-aastalt on kutsekoolidest väljalangenute arv kasvanud. 2012/2013. õppeaastal katkestas õpingud 6213 õpilast – ligi 800 võrra rohkem kui viis aastat tagasi. Kutseõppe katkestamise põhjuste uuringust selgus, et peamised katkestamise põhjused on eriala sobimatus, vähene õpimotivatsioon, sotsiaalne ebaküpsus, perekondlikud mõjutajad, tööle asumine, majanduslikud raskused, konfliktid koolis ja koolipersonali ebakompetentne käitumine. Nimetatud uuringus pakuti välja ka lahendusi, mis aitaks kutsekoolist väljalangemist vähendada, näiteks karjäärinõustamise tugevdamine põhikoolis, professionaalsed rühmajuhendajad kutsekoolides, adekvaatne majanduslike toetuste süsteem ja nende kohta informatsiooni jagamine ning arenguvestlused nii õpilaste kui ka õpetajatega.
Et väljalangenuid haridussüsteemi tagasi kutsuda, on haridus- ja teadusministeerium algatanud programmi „Kutse“, tänu millele saavad õpinguid jätkata need, kellel on kutseõpingud mingil põhjusel pooleli jäänud või kes soovivad täiendus- või ümberõpet. 2012. aastal oli selle programmi raames õpingute jätkajaid 45 ja täiskasvanuid, vähemalt 25-aastaseid õppijaid 418 ehk kokku 463 õpilast.
