KRIISI VÕIMALUSED I Taaniel Raudsepp: kriisis on rohkem võimalusi kui takistusi
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina alustab 15. maist tööd Taaniel Raudsepp, kes hakkab vastutama arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest. Taaniel Raudsepp alustab tööd 15. mail.
Asekantsleri ametisse nimetamiseni oli Raudsepp alates 2014. aastast Kunstihoone juhatuse liige. Varem on ta töötanud erasektoris, praktiseerides tegevkunstnikuna ning loovjuhina e-õppe lahenduste väljatöötamisel. Ta on olnud riskijuht Hansapangas ning Eesti Kunstiakadeemia lektor.
Astud ametisse erakordsel ajal. Eriolukord on toonud madalseisu peaaegu kõigisse majandussektoritesse, nii ka kultuuri. Kui suur on lootus, et saad asuda tegelema sisuliste küsimustega või terendabki esialgu suur kriisikorraldustöö?
Kriisikorraldustöö ei olnud see, mida ootasin asekantsleri kohale konkureerides, kuid näen siin rohkem võimalusi kui takistusi. Me keegi ei osanud seda kriisi oodata ja on selge, et peame kõik selle olukorraga kohanema.
Ma arvan, et sisulised kultuuripoliitika küsimused tulevad nüüd tavapärasest veelgi teravamalt esile. Kriis sunnib meid senistele praktikatele otsa vaatama ja küsima, kas meie kultuurikorraldus on piisavalt vastupidav ja piisavalt paindlik, et saaksime kriisist väljuda vähemalt sama põneva ja rikkalikuna, nagu olime sinna sisenedes.
Kriisis peituvad ka uued võimalused. Palju küsitakse, kas see või teine praktika ongi nüüd uus normaalsus, olgu selleks veebikontserdid, virtuaalnäitused või teatri otseülekanded. Mina loodan küll, et suudame kriisist väljudes võtta kaasa parima osa uutest kultuuritegemise viisidest ning need hakkavad täiendama tuleviku kultuuripilti.
Oled Kultuuriministeeriumiga seniajani olnud koostöösuhtes korraldaja või siis asutuse juhi positsioonilt. Edaspidi hakkad olema teisel pool lauda. Kas rollide muutumine tekitab esialgu ka veidi ärevust?
Olen oma töise elu jooksul täitnud päris palju erinevaid rolle. Uue tööga alustamine on alati ärevust tekitav, minu puhul on see enamasti ootusärevus. Varasem töö kultuurikorraldajana ja kogemus kunstnikuna aitavad mul loodetavasti paremini mõista kõiki neid inimesi, kellega saan nüüd asekantslerina koostööd teha.
Oled meile seniajani vaieldamatult kõige rohkem tuntud kujutava kunsti maailma kaudu. Uues ametis ootavad oma osa ka muusika, etenduskunstid, kirjandus, kõik muu.
Kultuuriministeeriumis olen ikka kunstide asekantsler ja kõigi valdkondade mured ja rõõmud on mulle sama olulised.
Tõsi on, et kõige paremini tunnen kujutva kunsti korralduslikku külge ning teiste valdkondade ülesehituse täpsem tundmaõppimine on oluline osa minu tööst. Siin toetun nõunikele, kes on igaüks oma valdkonna ekspert. Usun, et üheskoos saame kokku nii suure pildi kui ka suudame süveneda detailidesse.
Paljudele võib olla ka üllatuseks, et oled pikalt ja edukalt kaasa löönud erasektoris. Mida sellest kogemusest kindlasti avalikku teenistusse kaasa tuua plaanid?
Meeskonnatöö olulisus. Kommunikatsiooni tähtsus. Tõhususe möödapääsmatus. Paindlikkuse vajalikkus. Tagasisidesüsteemide määravus.
Lõpuks, Kunstihoone peab nüüd leidma uue juhi. Millises arenguetapis sa oma asutuse – siiski valdkonna keskse sihtasutuse – järglasele üle annad?
Kunstihoone on Euroopa mastaabis arvestatav väiksem kunstihall, millel on stabiilne rahastus, suurepärane meeskond ja hea renomee.
Kunstihoonel on käsil mitu väga olulist rahvusvahelist projekti, mis materialiseeruvad näitustena aastatel 2021 ja 2022. Olemas on eeldused, et Tallinna Kunstihoonest võiks saada Euroopa üks huvitavamaid ja dünaamilisemaid kaasaegse kunsti näitusepaiku, mis pöörab seejuures suurt tähelepanu kodupublikule. Olen kindel, et eesti kunstipublik väärib seda.
Kriis on muidugi ka Kunstihoones kaardid segi paisanud, kuid igas kriisis on peidus võimalus väljuda sellest tugevamana kui sinna siseneti. See võimalus on kindlasti ka Kunstihoonel.
