Kui õnnelik on Eesti mees?

Eesootaval pühapäeval, 19. novembril, tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg uuris tähtpäeva puhul, kuidas Eesti mehel läheb.

2022. aastal läbiviidud Eesti sotsiaaluuringus* küsiti üle 15-aastaste inimeste käest, kui tihti on nad ennast viimase nelja nädala jooksul õnnelikuna tundunud ja kui sagedasti üksildasena.

Selgus, et Eesti naised tunnevad ennast õnnelikumana veidi sagedamini kui mehed. Eesti mehed tunnevad end seevastu veidi vähem üksildasena kui naised. Kogu aeg õnnelikuna tunnevad end ligikaudu 5% Eesti elanikest. Kaks viiest Eesti mehest tunneb end õnnelikuna enamiku ajast.

„Õnnesärgis sündinud“

Õnnetunne paistab olevat kaasasündinud. Tundub, et tegemist on vanasõnast tuntud „õnnesärgiga“ –  kes on selles sündinud, see oskab õnnelik olla läbi elu. End kogu aeg  õnnelikuna tundvate meeste hulk vanuse kasvades oluliselt ei muutu, vaid kõigub kõikides vanuserühmades 5–6,5% ringis.

Samuti selgub, et vanusega kaasnev elukogemus õnnetunnet ei kasvata. End enamiku ajast õnnelikuna tundvate meeste hulk vanuse kasvades hoopis väheneb. Kui nooruses tunneb iga teine mees end õnnelikuna enamiku ajast, siis pensioniikka jõudes tunneb end enamiku ajast õnnelikuna vaid 28% meestest.

Kaaslase ja laste olemasolu kasvatab õnnetunnet

Märgatavalt kasvatab õnnetundmise sagedust paarisuhe ja veel rohkem perekonnas olevad lapsed. 36% üksikutest meestest tunneb ennast õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast. Partneri ja laste olemasolu lisab õnnetunnet sedavõrd, et nende meeste hulgas on kogu aeg või enamiku ajast õnnetundega elavaid mehi lausa 56%.

Kui vaatame lasteta paarisuhtes olevate meeste õnnetunnet, siis näeme, et nooremad, alla 65-aastased mehed, on õnnelikumad (51%) kui vanemad, kuid pisut vähem õnnelikud kui lastega pereisad.

• 

• Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides.