KUIDAS TOIMUB KLAASPAKENDI TAASKASUTAMINE? Klaaspakendi teekond majapidamisest uute toodeteni
Järk-järgult kasvanud eestlaste sorteerimisharjumused ning suurenenud teadlikkus ajendab pakendikäitluse ettevõtteid arendama üha leidlikumaid ja efektiivsemaid järelsorteerimise lahendusi. Eesti Pakendiringluse sorteerimistehas Maardus võimaldab kodus eelsorteeritud pakendeid sorteerida ilma inimese sekkumiseta. Sorteerimistehases leiavad kõik pakendiliigid oma tee ümbertöötlemisse.
Suurima osa majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad pakendid, sh klaastaara. Klaastaara on 100% taaskasutatav ning selle kvaliteet aja jooksul ei lange. Et kodus sorteeritud klaas leiaks maksimaalsel määral taaskasutamist, on sorteerimistehases väljaarendatud spetsiaalne klaastaara eraldamise mehhanism.
Klaastaara teekonna algus
Esmaseks eelduseks on klaaspakendite sorteerimine kodus. Piisab sellest, kui klaas koguda kokku metall- ja plastpakenditega. Majapidamises võib selleks olla kas näiteks eraldi kilekott või papist kogumiskast, millest on selle täitumisel lihtne pakendeid kogumiskonteinerisse paigaldada.
Klaasikonteinerisse võib visata nii pandita taarat kui ka klaaspurke. Kindlasti ei tohi sellesse visata aga peegli- ja aknaklaasi ning lambipirne. Klaaspakendeid ei pea ilmtingimata 100% teistest pakenditest eraldi koguma. Sõltuvalt konteineri märgistusest kogutakse klaasi ühiselt plast- ja metallpakendiga või eraldi puhta materjalina. Valik tasub teha selle järgi, millised konteineritüübid asuvad liikumisteele kõige lähemal (pood, kodu, bussipeatus). Mõlemad konteineri liigid jõuavad jäätmeautoga lõpuks Maardu sorteerimistehasesse.
Mis toimub klaasiga sorteerimistehases?
Jäätmeauto valab kõik konteineritest kogutud materjalid tehase pakendite kogumisplatsile. Sealt tõstab kopplaadur pakendijäätmed dosaatorisse, mis meenutab suurt 30 m3 konteinerit. Dosaator väljastab pakendeid ühtlase voona sorteerimislindile.
Järgmiseks juhatab sorteerimislint pakendid suurde kidadega sõela, mis purustab ka kinnised kotid. Esimene pöörlev sõel eraldab üksteisest eri suuruses pakendid ja edasi liiguvad pakendite komplektid: paber, papp ja kile oma konveierile ning kõik väikesemõõdulised pakendid nagu metall, plast ja klaas teisele konveierile. Järgnevalt eraldatakse magnetiga ferriidne metallpakend (konservid, purgikaaned, õllekorgid). Ülejäänud väikesed pakendid liiguvad vibreerivasse sõela.
Klaas on kõige raskem pakend ja seega kukub see oma massi tõttu läbi vibreeriva sõela samal ajal kui teised pakendid juhitakse edasi jätkama oma teekonda mööda konveierlinti. Vibrosõel purustab klaasi ja see pudeneb läbi sõela. Kopplaadur laeb klaasikillud suurde 20 m3 konteinerisse.
Mis saab klaasist pärast sorteerimistehast?
Kogu Pakendiringluse klaaspakendid taaskasutatakse Eestis. Maardu sorteerimistehases killuks purustatud klaas viiakse kas Audrusse või Järvakanti. Audru betoonitehases kasutatakse klaasikildu betoonplokkide valmistamisel. Järvakandis aga toodetakse uued klaaspurgid ja -pudelid.
Täna teevad Eesti Pakendiringluse tehases suure sortimistöö seadmed, nii et inimesed klaaspakendijäätmetega füüsiliselt kokku puutuma ei peagi. Seega on tänaste tehnoloogiliste võimaluste juures täiesti piisav kui kodudes tehakse vaid eelsorteerimine, mille käigus võib eri liiki pakendid koguda ühte anumasse (klaasi, plasti, metalli). Selline pakendite sorteerimine ei peaks majapidamises üldse keeruline olema.
Igal aastal kogub Eesti Pakendiringlus kokku üle 40 000 tonni pakendijäätmeid. Kogutud pakendid viiakse Maardu sorteerimistehasesse. Pakendiringlus on paigaldanud üle Eesti 355 klaasi kogumiskonteineri ning segapakendi konteinereid on 1046. Konteinerite kohta leiab infot kodulehelt.
