Riigikogu võttis 8. detsembril seadusena vastu 2022. aasta riigieelarve. Kultuurieelarve maht selles on tuleval aastal 290 miljonit eurot, mis moodustab kogu riigieelarve kuludest ja investeeringutest 2%.
„Tuleva aasta kultuurieelarve vaatab selgelt tulevikku. Uued algatused, nagu kultuuriranits või liikumisharrastuse edendamine, hoiavad ja kasvatavad lastes ja noortes harjumust kultuurivaldkonnas ja spordis pakutavast osa saada. Need eelarveotsused annavad kindlustunnet kaugema tuleviku ees, et kultuurvaldkonnas pakutav ja terved eluviisid on loomulik osa meie inimeste elust,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.
Kultuuriranits – kultuuri parem kättesaadavus
Järgmisel aastal alguse saav Kultuuriministeeriumi uus algatus kultuuriranits võimaldab koostöös koolide ja omavalitsustega lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud valdkonnas pakutavat. Toetuse taotlemise täpsed tingimused on väljatöötamisel. Kultuuriranitsa algatus aitab muu hulgas ühtlustada piirkondlikke kultuuri kättesaadavuse erinevusi.
Kultuuriranitsa esimesel aastal on algatuse sisseseadmiseks ette nähtud 1 miljon eurot.
Liikumisharrastus – igaühe päeva loomulik osa
Kultuuriministeeriumi välja töötatud liikumisharrastuse edendamise kontseptsiooni kohaselt kaasatakse sihtgrupid alates koolilastest kuni vanemaealiste inimesteni. Vähene liikumisaktiivsus on Eestis üks suuremaid terviseriske. Statistikast selgub, et kui Eesti inimestest liigub minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas vaid kuni 45%, siis Põhjamaades on sama näitaja 70% juures. Sellepärast peab näiteks koolides juhendatud liikumise osakaal märgatavalt suurenema. Ka mõeldakse kõigi teiste sihtrühmade peale ühendades valdkonnas olevad teaduspõhised lähenemised.
Järgmise aasta kultuurieelarves on liikumisharrastuse edendamise reformiks ette nähtud 600 000 eurot.
Eesti film – kultuurimälu looja ja majanduse vedur
Kodumaine filmitoodang on oluline, kuna see peegeldab Eesti elu ja meie oma lugusid. Stabiilsus filminduse rahastamisel tagab paremad võimalused koostootmise planeerimiseks. Lisaks sellele, et filmivaldkond on rahvusvaheline, on sellel regionaalne mõõde, kuna filme tehakse kõikjal ja selle väärtusahelatest kasusaajaid võib olla üle Eesti.
Riigieelarve toetus filmindusele tõuseb 2022. aasta kultuurieelarves 2 miljonit eurot.
Kultuuritöötajate palgad – kasv võimalikult laiale osale töötajatest
Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuriasutuste töötajate palgatõus on olnud aastaid prioriteet. Kultuurivaldkond vajab motiveeritud inimesi ja noored kinnitust, et vääriline töötasu võimaldab valida just kultuuriga seotud erialasid.
Järgmisel aastal eraldatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele töötasude tõusuks kokku 2,8 miljonit eurot. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb 1300 eurolt 1400 euroni ehk 7,5%. Ülejäänud töötajate palgafond tõuseb 2%. Täpsemad otsused teevad asutuste juhid.
Treenerite tööjõukulude katmise toetusfond suureneb 6,7% ehk 7,8 miljoni euroni. Jätkub ka laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetusmeede mahus 2,7 miljonit eurot.
Lisaks toetatakse 2022. aasta kultuurieelarvest muu hulgas täiskasvanute eesti keele õpet ning Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevusi. Eelarves on investeeringuid kultuuri- ja spordiobjektidesse, teiste seas aastaringselt kasutatavate spordiväljakute rajamiseks.
