Järgmise aasta kultuurieelarve annab palgatõusu kultuuritöötajatele, tagab filmide tootmise jätkamise ja toob uue algatusena kultuuriranitsa koolilastele. Kultuurieelarve maht riigikogule üle antud 2022. aasta riigieelarve eelnõus on 290 miljonit eurot, mis moodustab kogu riigieelarve kuludest ja investeeringutest 2%.
„Kultuurieelarve valikud on selgelt sunnatud tulevikku. Kultuuritöötajad saavad mitu aastat oodatud palgatõusu ja selle kaudu kindluse oma erialast tööd jätkata. Meil on algatusi, mis kasvatavad lastes ja noortes harjumust kultuurist ja spordist osa saada. Need on teadlikud valikud, mis kinnitavad, et kultuurieelarve vaatab kaugele tulevikku ja hoiab järjepidevust,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Kultuuritöötajate palgatõusuks on eelnõus ette nähtud 2,8 miljonit eurot. Kultuuritöötaja riiklik miinimumpalk tõuseb selle toel 7,5% ehk 1400 euroni. Osa lisarahast ehk 2% palgafondist suunatakse nende töötajate heaks, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgemal.
„See on väga oluline, et pärast paariaastast pausi töötasu alammäär tõuseb. Teisalt ei saa unustada oma ala tippe ja neid kultuuritöötajaid, kelle töötasu on juba praegu kõrgem kui riiklik miinimum. Ametiliidud on jaotuse heaks kiitnud ja ootavad riigieelarve vastuvõtmist,“ kinnitas minister.
Tasustamise põhimõtted on soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele nende haldusalluvusest või omandisuhtest sõltumata. Silmas peetakse täiskoormusega kõrgharidusega või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni või spetsiifilisi teadmisi nõudval ametikohal olevaid kultuuritöötajaid. Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ühiste kavatsuse kokkulepe sõlmitakse aasta lõpus, kui riigieelarve eelnõu on seadusena vastu võetud. Kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär on seniajani olnud 1300 eurot kuus.
Riigieelarve toetus filmindusele tõuseb 2022. aasta eelarve eelnõus 2 miljonit eurot. Varasemas baasis on selleks juba varem ette nähtud 5 miljonit eurot. Filmivaldkonna rahastamise täpsema jaotuse töötab välja Eesti Filmi Instituut.
„Kodumaine filmitoodang on äärmiselt oluline, kuna see peegeldab Eesti elu ja meie oma lugusid, mida ei räägi keegi teine peale meie endi. See on küsimus kultuurimälu loomisest,“ toonitas minister. „Stabiilsus filminduse rahastamisel annab veelgi paremad võimalused koostootmise plaanimiseks. Lisaks sellele, et filmivaldkond on väga rahvusvaheline, on sellel selge regionaalne mõõde. Filme tehakse kõikjal ja selle väärtusahelatest kasusaajaid võib olla üle Eesti,“ lisas Ott.
Koalitsioonileppes oleva uue algatuse, kultuuriranitsa sisseseadmiseks on kultuurieelarvesse planeeritud 1 miljon eurot. See viiakse ellu koostöös koolide ja omavalitsustega. Täpsed tingimused töötatakse välja lähikuudel.
„Kuna kultuurieelarve on selgelt suunatud tulevikku, on fookuses lapsed ja noored. Harjumuse kasvatamine kultuurisündmustel käia algab väga noores eas, kuid kahjuks pole kõigil noortel võimalik osa saada teatrietendustest või kinoseanssidest, käia muuseumis või vaadata kunstinäitusi. Kultuuriranitsa algatus ühtlustab piirkondlikke kultuuri kättesaadavuse erinevusi,“ rääkis Ott.
Lisaks nähakse kultuurieelarves ette toetus 600 000 eurot liikumisharrastuse edendamiseks ja kõige muu hulgas ka täiskasvanute eesti keele õppe toetamiseks 400 000 eurot. Lisaks peetakse riigieelarve eelnõus silmas Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevusi, investeeringuid kultuuri- ja spordiobjektidesse ning teisi valdkonna arengut mõjutavaid vajadusi.
