Home Kultuur Kultuuriminister Tiit Terik aastakõnes: Ukraina sõjast põhjustatud humanitaarkriis on Eesti ühiskonnale omamoodi lõimumise eksamiks kujunemas
Kultuuriminister Tiit Terik aastakõnes: Ukraina sõjast põhjustatud humanitaarkriis on Eesti ühiskonnale omamoodi lõimumise eksamiks kujunemas

Kultuuriminister Tiit Terik aastakõnes: Ukraina sõjast põhjustatud humanitaarkriis on Eesti ühiskonnale omamoodi lõimumise eksamiks kujunemas

Kultuuriminister Tiit Terik pidas täna Riigikogus kultuuri- ja spordipoliitika aastakõne, milles tutvustas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ ning spordipoliitika põhialuste elluviimist.

„Kultuur pole ammu enam riigieelarve tüütu kulurida, millel puudub kate. Vastupidi. Oleme leidnud üles oma valdkonna väärtusahelad ja oskame neid väga hästi rakendada. Eesti kultuurimaastik on mitmekesine ja väga kõrgetasemeline ning kultuur on meie inimeste jaoks oluline,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik aastakõnes.

„Elujõulise kultuuriruumi üks mõõdikuid on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Viimaste aastate langustrend on arusaadavalt põhjustatud piirangutest ja pandeemiast tulenevast ebaturvalisest keskkonnast. Seetõttu on järgnevatel aastatel väga oluline kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitamise toetamine. See ei ole mõttekoht ainult keskvalitsusele, vaid ka kohalikele omavalitsustele,“ lisas kultuuriminister.

Samuti peatus Terik Ukraina sõjapõgenikel. „Ukraina sõjast põhjustatud humanitaarkriis on Eesti ühiskonnale omamoodi lõimumise eksamiks kujunemas. Keel ja meel on vennad. Peame arvestama, et väga paljud inimesed jäävad siia pikemaks ajaks kui kuu või isegi aasta. Meile tähendab see kõrgendatud vajadust aidata neil võimalikult pehmelt kohaneda Eesti ühiskonnaga ja lõimuda meie kultuuriruumi,“ lisas ta.

Kultuuriminister andis aastakõnes kokkuvõtliku ülevaate kõigist kunstide, kultuuriväärtuste ja kultuurilise mitmekesisuse valdkondadest. Oluliste märksõnadena tõi ta esile kultuuriranitsa toetusmeedet, etendusasutuste rahastamissüsteemi muudatusi ning vabakutseliste loovisikute toetamist. Samuti rõhutas Terik laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise, muuseumide ühiste pärandihoidlate loomise ja pärandi digiteerimise, rahvaraamatukogude reformi ning loomemajanduse arendamise tähtsust.

Kui kultuurivaldkonnas nähakse kultuuriministri sõnul võrdlemisi kõrgeid osalusprotsente ning tahet kultuuris pakutavast osa saada, siis spordivaldkonnas on väljakutse liikuda edasi veelgi tõhusamalt ja kiiremini.

Eesti spordipoliitika põhialused seavad eesmärgiks, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Ministri sõnul jääb liikumisharrastuse edendamine veel aastateks Kultuuriministeeriumi üheks peamiseks tegevussuunaks. „Oluline on järjepidevalt suurendada inimeste igapäevast kehalist aktiivsust kogu elukaare vältel. Põhjamaade tasemele jõudmiseks vajame toetavaid tegevusi aga ka teistelt valdkondadelt ja asutustelt,“ ütles ta.

Terik lisas, et rääkida tuleb treenerite rollist ühiskonnas. Oluliseks prioriteediks on tema sõnul treeneritele väärilise töötasu tagamine ning selle jõudmine sarnaselt õpetajatele Eesti keskmise palga tasemeni. „Lisaks sellele, et treenerite tööst sõltuvad tulemused saavutusspordis, on neil laiem mõju just laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste ja erinevate oskuste kujundamisele. On väga tähtis, et lapsi ja noori juhendaksid mitte ainult haritud ja eeskuju andvad, vaid ka eetilised treenerid,“ rääkis kultuuriminister.

Samuti tõi ta esile Eesti rekordilist edu möödunud aasta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, Team Estonia programmi ning Eestis toimuvate kõrge sportliku tasemega rahvusvaheliste võistluste olulist mõju majandusele ja Eesti tutvustamisele.