Kuritegevus on alates karistusseadustiku jõustumisest 20 aasta eest üle poole võrra vähenenud
Sellel aastal möödub 20 aastat karistusseadustiku jõustumisest. Sel puhul kogunesid 8. septembril ministeeriumide ühishoones valdkonna eksperdid ja huvilised, et arutada kuritegevust ja karistusi puudutavatel teemadel teo toimepanemisest kuni selleni, milline on õiglane karistus ja kuidas mõjutada inimest tulevikus kuritegusid mitte toime panema.
„Karistusseadustik on meid hästi teeninud. Kuritegevus on Eestis viimase kahe kümnendi jooksul enam kui poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 26 000 kuritegu. End turvaliselt tundvate inimeste osakaal on kolmekordistunud – 74 protsenti inimestest tunneb end koduümbruses turvaliselt ka pimeda saabudes. Oleme paljudes asjades, näiteks ka noorte õigusrikkujatega tegelemisel, teinud äärmiselt suuri edusamme,“ ütles konverentsi avades justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Murekohana tõi minister tõi välja, et kuigi kuritegevus ja kinnipeetavate arv on vähenenud, on Eestil rahvusvahelises võrdluses siiski suur nii kinnipeetavate kui kriminaal-hooldusaluste arv. „Eestis on 300 kriminaalhooldusalust 100 000 elaniku kohta, millega olime 2019. aasta andmete järgi Euroopa Nõukogu liikmesriikide hulgas 8. kohal. Vangistus küll suurendab ühiskonna turvatunnet, ent sellel on ühtlasi väga kõrge sotsiaalne hind. Peame edasi töötama selles suunas, et vangistuse osakaal väheneks ning kogukondlike karistuste ehk alternatiivkaristuste roll kasvaks. Teatud juhtudel on sellised karistused vangistusest tõhusamad ja rehabiliteerivamad,“ sõnas justiitsminister.
Lea Danilson-Järgi sõnul on vaja suurendada kriminaal-justiitssüsteemi digiteerituse taset, samuti kohelda kuritegude ohvreid sõbralikumalt. „Jätkuvalt tuleb tõhustada tööd noorte õigusrikkujatega ja püüda ennetada nende sattumist kriminaal-justiitssüsteemi vaatevälja. Murekoht on ka suur korduvkuritegevuse määr ja sõltuvuse tõttu toime pandud kuritegude osakaal. Samuti piiratud alternatiivid sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks,“ märkis ta.
Konverentsil rääkisid eksperdid sellest, miks inimesed kuritegusid toime panevad, milline on süüteomenetluse osa ning millised peaksid olema mõjusad karistused.
- „Karistusõigus 20“ on osa konverentside sarjast, millega tähistatakse 30 aasta möödumist 1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmisest ning ühtlasi tähistatakse mitme õigusreformi juubeliaastat. Varem on samas sarjas toimunud konverentsid kohtureformi, haldusmenetluse ning autoriõiguse teemadel. Juunis korraldas riigiõiguse sihtkapital konverentsi „Kriis ja põhiseadus“. Sarja lõpetab 17. novembril toimuv konverents „Võlaõigus 20“.
