Kursi jahilossi omanik kavatseb Pakaste mõisa rajada konverentsikeskuse
Tulihingeline mõisate eest seisja ning turismi- ja toitlustusettevõtja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Jõgeva vallas Painkülast Puurmanisse viival teel paikneva Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.
Alikee Kubi on alustanud abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. „Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda just kõige heaperemehelikumalt hoidnud, mistõttu kogu seda kaost praegu vaadates võib tekkida isegi õudustunne. Tööd on tohutult palju ja jätkub õige mitmeks aastaks. Kui paik on kunagi uue hingamise ja väljanägemise saanud, pole põhjust kadedust tunda. Praeguseks oleme eemaldanud vundamendilt ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust. Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada,“ rääkis Alikee ning märkis, et sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb ta ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. „Saalis hakkan pakkuma rikkaliku menüüga roogasid ja nii kraadiga kui kraadita kvaliteetseid jooke. Maksta saab nii rahas, Hoiulaenu Ühistute vekslites, kui bitcoinides. Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, sest olen kursis ja seda tegevust juba ka praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervisttugevdavate protseduuride jaoks.“
Alikee Kubi võtab Pakaste mõisahoone ning selle kõrvalehitised enda omandusse Jõgeva vallavalitsuselt. Omandimuutuseks vajalikud asjaajamisprotessid on veel käimas. “Mõisa restaureerimine ja korrastamine on olnud kõneaineks ka Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti Uuno Lauliga, kes kultuuriväärtuste hoidmisesse ja nendele uue kasutusvõimaluste otsimisse igati hästi suhtub. Samuti rääkisin Pakastega seotud plaanidest ühel sündmusel mõisauurija ja eksperdi Valdo Praustiga, kes avaldas arvamust, et Pakaste mõisa kordategemine on väga väärt mõte.“ Pr Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega. Samuti meeldib Alikeele Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnaga ning ajaloolise Piibe maanteega, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalpõike kaugusele. „Need on üsna head tingimused paigale rahvusvahelise maine loomiseks,“ leiab Alikee.
Pakaste mõisa taastamise võimaliku maksumuse kohta arvas Alikee Kubi, et selleks võib kuluda kuni miljon eurot või enamgi. „Sellisel juhul, kui osa töid teha ära oma pere või sõpradest-tuttavatest meistrimeestega, tuleks ehk välja ka pisut väiksemate vahenditega. Kindlasti on aga mõisa taastamiseks vajalik rahasüst Euroopa Liidu vahenditest.“
Mõisad kui kaubamärk
“Mul on enneolematult suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes, on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki Eestimaa mõisad. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud. Mõisad võinuks Eestile saada kogu maailmas tuntust tegevaks kaubamärgiks. Nagu Soome on tuhande järve maa, võinuks Eesti olla tuhande mõisa maa. Koos kõrvalmõisate ja karjamõisatega oli Eestis üle kolmetuhande mõisa, millest on nüüdseks järel umbes kolmsada. Pakaste vana ja auväärse mõisa saab veel päästa, samas on mul mõneti kahju, et selles paigas nii hilja tegutsema asusin.“
Alikee Kubi märkis, et jätkab praegu tegevust ka Kursi jahilossis, tulevikus on aga kaalunud selle müümist uuele omanikule. “Nelja aasta vältel on Kursi jahilossi külastanud üle 7000 inimese. Kui jahilossi müüma peaksin, siis isikule või ettevõttele, kes hoiab ja arendab edasi senitehtut. Pole aga võimatu, et jään tulevikuski selle mõisa perenaiseks. Sel turismi- ja toitlustusfirmal on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Viimase aja majanduslikest probleemidest aitas üle saada klientidessse heatahtlikult suhtuv Tartu Hoiu- ja Laenuühistu. Sarnaseid ühistuid võiks olla rohkemgi. Näiteks Saksamaal, kus elab mu ettevõtluspartner dr M. Gertrud Becher, kuulub nii riigile, erasektorile, kui ka ühistutele võrdselt kolmandik pankasid,” lausus ettevõtja. „Monopoliseerimine on ettevõtluse kõige kurjem vaenlane ning ilma konkurentsita pole arengut. Eestis kahjuks on peaaegu kogu pangandus välismaistes erakätes, kellele Eesti heaolu karvavõrdki korda ei lähe. Kasum voolab takistamatult välismaale ning meie, kuigi teeme rohkem tööd kui varem, jääme iga päevaga aina vaesemaks. Selleks ongi vaja Eestimaal asuvad pangad taas Eesti omandusse saada.“
Fakte Pakaste mõisast
Pakaste mõis, saksa keeles Pakkast, oli Jõgeva mõisa kõrvalmõisaks. Mõisast on enam-vähem algkujul säilinud ühekorruseline pikk peahoone. Lihtsa kujuga poolplekk-katusega hoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpus. Arvukad kõrvalhooned on osaliselt hävinud või ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Laiuse kihelkonda kuuluv mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile.
Jaan-Ivo Lukas
