KÜSITLUS I 61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et kui Eestile kallale tungitaks, siis Eesti kodakondsusega meestest oleks oleks 61% valmis relva haarama ning 20% ei oleks seda valmis tegema. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.
Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on ka Eesti ühiskonnas tekitanud aktiivsema arutelu teemal, et kui paljud oleks Eestis valmis kodumaa kaitsmiseks sõjategevuses osalema. Kuigi kaitsetegevuses saab kaasa lüüa mitmel moel, siis Ühiskonnauuringute Instituudi viimases küsitluses küsiti, kui paljud oleks valmis võtma relva ja otseses lahingutegevuses osalema.
Vastajatele esitatud küsimus oli järgmine: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” 44% vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 35% “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 20% ütles “Ei tea”.
Kõikidest eesti rahvusest vastajatest oleks valmis relva haarama 47% ning muust rahvusest vastajatest 32%. Meestest oleks valmis relva haarama 61% ning naistest 30%. Eesti rahvusest meestest 65% ning naistest 31%, muust rahvusest meestest 37% ning naistest 29%.
Kui vaadata ainult kuni 60-aastaste eesti rahvusest meeste vastuseid, siis oleks valmis relva haarama 67%. Väiksem on valmisolek 18-24-aastaste eesti rahvusest noormeeste seas (52% oleks valmis relva haarama) ning kõige suurem 50-60-aastaste seas (80% oleks valmis relva haarama).
Lisaks küsiti: “Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?” 33% vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 55% “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 12% vastas “Ei tea”. Eesti rahvusest vastajatest pelgab otsest sõjalist ohtu praegu 35% ning muust rahvusest vastajatest 24%.
Märtsi alguses läbi viidud küsitluses arvas kodanikest 27%, et Eestit ähvardab otsene sõjaline oht ning 64%, et mitte. Seega on 6 protsendipunkti võrra kasvanud nende kodanike osakaal, kes tajuvad sõjalist ohtu Eestile.
