Kuueaastane e-residentsuse programm kasvas COVID-19 pandeemiast hoolimata
Täna tähistab oma kuuendat sünnipäeva Eesti e-residentsuse programm. Koroonakriisi perioodil maailma meedias kõrgendatud tähelepanu kogunud, oma loomise hetkel unikaalne riiklik start-up on toonud tänaseks Eesti riigile otsest majanduslikku kasu üle 50 miljoni euro. Lisaks on e-residentsus toetanud Eesti riigi mainet maailma ühe digitaalseima ühiskonnana, aidates seejuures kaasa riigi pehme jõu, sealhulgas diplomaatilise mõju tõstmisele maailmas. Alates eelmisest sünnipäevast on Eestile lisandunud üle 11 500 e-residendi, täna on neid juba üle 75 000.
Eelmisel aastal peeti e-residentsuse sünnipäeva koostöös Eesti Vabariigi välisesindustega 21 riigis üle maailma. Sellel aastal pole eriüritusi plaanis, kuid rõõmustame, et kogu 2020. aasta vältel on COVID-19 leviku tingimustes saanud positiivset tähelepanu nii Eesti e-riigi kui e-residentsuse loodud võimalused, mis soodustavad raskes olukorras nii Eesti inimeste kui e-residentide kaugteel töötamist ja asukohavaba äri.
„Globaalne pandeemia on proovikivi kogu maailmale. Eesti riigi otsus kolida avaliku sektori teenused digimaailma näib praegu COVID-19 valguses eriti ettenägeliku ja kodanikusõbralikuna – e-teenuste ja asukohavaba ettevõtluse võimaluse pakkumine eristab Eestit kogu maailmas ja võimaldab äritegevusega edukalt jätkata ka olukorras, kus inimeste omavaheline kohtumine on raskendatud. Juba 6 aastat on Eesti e-teenused olnud avatud ka välismaalastele, kes on endale e-residendi staatuse taotlenud ning loodan, et e-residentsuse programmi mõju ja tulu Eesti riigile ja majandusele kasvab tulevikus veelgi,“ ütleb väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
,,Juhin oma Eesti ettevõtet kaugteel, sest kõik Eesti avalikud teenused on kättesaadavad e-keskkonnas. Enamikus riikides pole see kaugeltki nii. Pandeemia ajal kehtestatud liikumispiirangute ajal oleks mul olnud ilma e-residentsuseta väga keeruline oma ettevõtet toimimas hoida,” kinnitab Rootcode OÜ asutaja ja Global Hacki üks võitjatest, Eesti e-resident Alagan Mahalingam. Aprillis läbi viidud küsitluses selgus, et üle 61% e-residentidest pidas e-residentsuse omamist ja kaugteel ettevõtte juhtimist kriisis paremini hakkama saamise tööriistaks.
Just digitaalse ja bürokraatiavaba ettevõtte loomise ja juhtimise võimaluse tõttu sai e-residentsuse programm 2020. aastal üha rohkem tähelepanu ka Euroopa Liidus, näiteks Saksamaal, mille ligi 4500 Eesti e-residenti on siin loonud juba üle 1000 ettevõtte. Loomulikult pakub e-residentsus endiselt võimalusi ka nende riikide kodanikele, kes soovivad juurdepääsu Euroopa turule. Hetkeseisuga on kõige suurem arv e-residente pärit Soomest, Ukrainast, Venemaalt, Saksamaalt ja Hiinast. Kokku on e-residendid loonud kuue aastaga ligi 15000 Eesti ettevõtet.
E-residentsuse programm loodi ajaliselt samas hetkes Euroopa rändekriisi tipphetkega, mil maailm hakkas sulguma. Eesti jätkas küll oma piiride valvamist, kuid avas end digitaalselt. „E-residentsus on suurepärane alternatiiv rändele. See annab paljudele inimestele maailmas võimaluse oma elujärge parandada ilma, et nad peaksid oma koduriigist lahkuma. Seeläbi aitab e-residentsus kaasa stabiilsuse tagamisele maailmas ja aitab samas teha Eestit suuremaks ja nähtavamaks,“ selgitab e-residentsuse programmi üks loojatest, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus Eesti unikaalset lähenemist.
E-residentsus on Eesti riigiametite edulugu, mille pikaajalise püsimajäämise tagab uuenduslike ideede pealevool. 2020. aastal realiseerusid riigiametite algatusel ja e-residentsuse kaastöös dokumentide notariaalse kaugtuvastamise võimalus, diginomaadi viisa, uute väljastuspunktide loomine ja partnerlused erasektori teenusepakkujatega. E-residentsuse tiim panustab jätkuvalt innovaatilistesse riigialgatustesse. Olgu selleks siis rahvusvaheline teavitustöö diginomaadi viisa puhul või oskusteabe jagamine uudsete tehnoloogiliste lahenduste osas.
,,Otsime jätkuvalt võimalusi rakendada e-residentsust üha uuenduslikemates projektides ja hoiame oma toote pidevas arengus. Näiteks oleme juba üle aasta otsinud aktiivselt võimalust pakkuda kaardivaba ja kontaktivaba e-residentsust. Julge plaan sai veelgi hoogu juurde tingituna koroonakriisi ajal kehtestatud liikumispiirangutest ja raskustest e-residendi ID-kaardi kätte saamisel, mis eeldab hetkel isikusamasuse tõestamist saatkonnas või väljastuspunktis. Oleme avatud uuele ja soovime jätkata Eesti digiriigi võimaluste viimist väljaspoole meie väikest koduriiki,” vaatab e-residentsuse asejuht Dagmar Vlassov tulevikku.
