Foto: Toomas Volkmann
Värskelt on veel meeles suvine Eesti Laulu- ja tantsupidu Tallinnas, mis tõi võimsa kaare alla laulurahva, et heliseda ühte koos nii aukartustäratava pealtvaatajate hulgaga, kes oli tulnud sündmusest osa saama ka kõige kaugema kandi nurgatagustest.
Kaasmaalased hingasid ühte ning olid hingelt heldinud. Säärast süda täis lootusrikkust ja ühtehoidvustahet ei kohta meie igapäevases elus nii tihti. Eestlane ei ole kuigi aldis kõnelema tunnetest ega näita meie karmi kliima tõttu välja ka liialt emotsioone, kuid on ometi tõestanud, et välispidine ilme peidab endas soovi südameheaduse kogemise ning jagamise järele.
Poliitik Laine Randjärv on oma elu sidunud koorijuhtimisega ning on tuntud alati nii optimistliku, lahke ja sõbraliku eluhoiaku poolest ning teab ise, mida tähendab olla kesk laulupeo suursündmuse emotsioone. Seetõttu on GoodNews´il paras just nüüd tema lahkel loal veenduda, kui avatud meelega on see sümpaatne daam.
Laine, daami vanust pole viisakas küsida, kuid Vikipeedia reedab, et saite tänavu viiekümne aastaseks. Näete imekena ja noor välja! Mis arvate, missugune võiks olla Teie bioloogiline vanus?
Ma ei ole kunagi selle peale mõelnud, et missugune võiks olla mu bioloogiline vanus. Ma isegi ei tea, kuidas seda määratakse. Ehkki on küllaltki trafaretne vastata, et sa oled täpselt nii vana või noor nagu tunned, siis just nii see ongi. Ma tean ühte üle 80-aastast daami, kelle seinal on pilt tekstiga: „Olen 29-aastane“. Ja ta ongi väga nooruslik ja kena ning pühendab palju aega oma heale vormis püsimisele. Mulle väga meeldib see mõte, et iga inimene saab iseendale sisendada kõike, mida hing ihkab.
Küllap olid kõik juubelikingitused Teile südamest tehtud, aga milline üllatas kõige enam?
Seekord palusin kõigil oma külalistel annetada kingituse asemel Tallinn Hansa Rotary poolt korraldatava lastelaagri toetuseks. Kogusin selle üleskutse ja külaliste abiga toreda summa raha, mille eest saavad mitmed lapsed suvelaagris kena nädala veeta.
Kui ise kingitusi teete, kas see paneb pikemalt ja tõsisemalt järgi mõtlema ideede osas või sünnivad need ruttu? Meeldib Teile kingitusi teha?
Kingituste tegemine on üks väga peenike teadus. Hea on, kui kingi saaja ise soovi avaldab. Ma leian, et see on täiesti normaalne, sest ega kinkija ei tea, mis inimesel juba kõik olemas on. Tihtilugu on sünnipäevalapsed ka pragmaatilised ja üllatuse asemel soovivad midagi kasulikku oma majapidamisse või hobi tarvis. Aga kui sooviavaldust pole, siis tahan ikka leida midagi sellist, mis on väga spetsiaalselt kingisaajale mõeldud, et ta sellest rõõmu tunneks. Alati see muidugi ei õnnestu, kuid püüan ikka.
Millised võiksid olla kolm kõige positiivsemat sündmust Teie senises elus?
Emaks saamine, koorijuhi töö, maailma avastamine.
Poliitikas olete 2002. aastast, mil osutusite valituks Tartu abilinnapeaks. Milliseid plusspunkte annab loominguline kõrgharidus ja töökogemus poliitiku töös ja mille poolest võib see sootuks kahjuks tulla, kui üldse?
Loomingulisus on igas töös plussiks. Poliitiku töös võib loominguline suhtumine tekitada ka positiivset üllatusmomenti kaaskondlastele, olgu siis kolleegidele või valijatele. Igal juhul on sellest suur abi.
Kuidas säästate end negatiivsetest emotsioonidest ja üldse väljastpoolt tulevast negatiivsusest?
Ma olen õppinud seda väljaspoolt tulevat negatiivsust ignoreerima. Kahjuks pole see alati nii olnud. Mäletan kui valusalt elasin üle mu meelest ülekohtust kriitikat poliitiku töö algusaastatel. Eks kogemusi nappis, aga tahe oli ikka kõike väga hästi teha. Mõnikord see liigne aktiivsus ja energilisus poliitikas aga kasuks ei tulnud, sest selles on tarvis tasakaalukust ja rahulikku läbirääkimist kõigi osapooltega.
Maailma riike on järjestatud mitmete näitajate poolest. Kui neid saaks ritta panna positiivse meelestatuse järgi, siis missugused võiksid olla Teie meelest esikolmikus seniste kogemuste põhjal ja kus platseeruks jadas Eesti?
Ma pakuks esimeseks Norra. Inimesed on rahulikud, rõõmsameelsed, abivalmid ja väga altid igast juhtumisest positiivset leidma. Nende fantastiliselt ilus, aga ka keerulise moega loodus aitab sellele kindlasti kaasa.
Teisele kohale paneksin ma Hispaania, õieti Kanaari saared. Mulle tundub, et sealsed inimesed võtavad kõike maailmas loomuliku ja naudinguterohkena. „Pole probleemi“ on nende põhiline ütlus. „Ikka saab ja olge lahke!“ kõlavad aina.
Kolmandale kohale Araabia Ühendemiraadid – olenemata kultuurist, mis meile ehk kaugeks ja tundmatuks jääb, on sealsed inimesed väga positiivsed. Ka naised, kes oma kaunidust ja nägu vaid kodus mehele näitavad, on suheldes väga positiivsed.
Laulupidude ajal on Eesti inimeste positiivsuse tipphetked, nii et võiks öelda, et iga viie aasta järel on Eesti maailma positiivseim maa!
Mida arvate mõttekäigust, et Tallinn on Eesti pealinn, kuid Tartut võib pidada kultuuripealinnaks?
See ei ole mõttekäik, vaid nii ongi. Tallinn on Eesti pealinn. Tartu on Eesti kultuurihäll.
Hiljuti tähistasime õpetajate päeva. Kes Teie enda endistest, aga miks mitte praegustest, õpetajatest sümpaatiaga meenub? Miks just tema?
Mul on palju sümpaatseid mälestusi. Inimene, kellega praegugi veel kui õpetajaga suhtlen, on professor Kuno Areng, kes mind vajadusel aitab koorijuhi töös ka praegu. Konservatooriumi (praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) aegadest on meenutada paljusid markantseid õpetajaid, näiteks legendaarne solfedžo ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud Harri Otsa, muusikaajaloo õpetajad Tiia Järg, Leo Normet ja Toomas Siitan, Elleri kooli ajast dirigeerimise õpetaja Valve Lepik. Põhikoolist Tartu 10. keskkoolis on eredaimana meeles ajalooõpetaja Tõnis Truupõld, keda me kõik väga kartsime, kuid tänu kellele sai päris kõvasti ka ajalugu õpitud.
Hiljuti sai Poola omale naispeaministri, naispeaminister on Lätis, Keskerakond pakkus peaministriks Teie kolleegi Kadri Simsonit. Kuivõrd olete rahul naiste osalemisega poliitikas ja nende jõudmisega juhtivale positsioonile? Kui peaks juhtuma, et Teile tehtaks ettepanek olla peaministrikandidaat, siis milliseid mõtteid see Teis tekitab?
Naiste osalemine poliitikas on sama normaalne ja loomulik nagu see, et elanikkonnd jaguneb meesteks ja naisteks. Sellest on tehtud mingi eriline teema ja püütakse asja huvitavaks ajada küll kvootide, küll igasugu aruteludega, et kas naised ikka saavad poliitikas hakkama. Poliitikas hakkamasaamiseks peab lihtsalt olema kannatlik ja paksu nahaga, teadma oma eesmärki ja tahtma suhelda inimestega. Kas oled mees või naine, ei oma siin tähtsust. Ma tean väga paljusid mehi, kes mitte mingil juhul ei tahaks ega saakski poliitikas tegutseda. Samamoodi võiks ju küsida, kas mehed saavad hakkama õpetajaametis ja mida kõike selleks vaja oleks? (Naer)
Peaministriks saamine ei tekita minus mitte mingisuguseid mõtteid, sest lähiajal seda niikuinii ei juhtu. Esiteks peab olema iseenda valmisolek, mida ka erakonnakaaslased märkavad. Kui see märkamine on aset leidnud, siis peab olema veel palju olulisi heade juhuste ja olukordade kokkulangevusi, et see teostuks jne.
Kuna hetkel on reformierakonnal suurepärane esimees ja vabariigi peaminister, kellel on kindlasti paljude-paljude aastate vältel veel võimalik oma energiat sellesse töösse panustada, siis puudub minul selles kontekstis igasugune pürgimise vajadus. Soovin toetada olemasolevat meeskonda.
Teie sünnilinn on Moskva. Milliseid emotsioone tekitavad mõtted Venemaa pealinnast?
Jah, vastab tõele. Sündisin seal ja elasin kuni 1966. aasta jaanuarini, mis tähendab, et olen seal elanud 1,5-aastaseks saamiseni. Seetõttu ei seostu mul Moskva kui sünnilinnaga mitte mingisuguseid emotsioone. Minu jaoks on mu kodulinn Tartu ja selle linna ning tema ümbruskonna hea käekäigu ning linnaelanike mõnusa elu nimel olen ma valmis palju oma energiat panustama.
Teie juured on seevastu aga Jõgevamaal Torma vallas. Millal seal viimati käisite ja kas olete kursis Torma valla käekäiguga? Kuidas neil läheb ja kas ning kuidas saaksite nende heale käekäigule ehk isegi kaasa aidata?
Minu juured on hoopis Raplamaal. Torma vallas elasid mu onu ja tädi oma peredega küll, kuid nad kolisid sinna hiljem. Minu esivanemad on pärit Rapla lähedalt Alust ja Juurust, isa sündis Kaius ja käis Hagudis koolis, vanaisa elas hiljem Kehtnas, kus olin suviti, tädi Kädval, kus sain esimesed karjapoisi ristsed.
Tormas olen ka ikka jõudumööda käinud, sest täditütarde pered elavad seal jätkuvalt. Rohkem on tegemist siiski sünnipäevade külastamisega ja kahjuks pole ma valla eluga enam nii sisuliselt kursis.
Millal võib Teid jälle näha juhatamas laulukoori? Kas selleks võiks olla mõni suurem kultuurisündmus või pigem väiksemad sündmused?
Lähiajal saab näha mind juhatamas kõiki minu kolme koori. Minu esimene koor, mille 1989. aastal lõin, sai sel sügisel 25 aastat vanaks. Seoses sellega on 28. novembril plaanis Tartu Ülikooli aulas koori juubelikontsert. Kaastegevatena astuvad seal üles ka Tallinna Jaani koguduse segakoor, mida olen viimased kaks aastat juhatanud ja Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi, kelle juures töötan abidirigendina. Vahepeal toimub ka meekooriga kontsertreis Soome, Pori linna. Samuti valmistume Jaani kiriku kooriga ette 2015. aasta suvel Tartus toimuvaks Vaimulikuks laulupeoks. Nii et juhatamist on omajagu.
Ikka ja jälle sünnivad uued koorilaulud. Missuguseid vajaks Teie meelest tänane Eesti?
Möödunudsuvine laulupidu andis kinnitust, et rahvas vajab ilusaid, südamlikke, hinge helisema panevaid lugusid. Probleemse teksti ja sõnumiga laulud väsitavad, sest eks seda raskust on igapäevaelus niigi piisavalt palju. Näiteks Tõnu Kõrvitsa „Puudutus“ ja Pärt Uusbergi „Muusika“, aga ka Olav Ehala „Laul inimlikkusest“, „Kodulaul“ ja „Päikeseratas“. Eriliselt on hinge jäänud ka Kadri Hundi „Üksteist peab hoidma“.
Missugused meediaväljaanded on Teie jaoks esmased infoallikad?
Kõige rohkem infot tuleb tegelikult Facebook´i kaudu. Mul on uudistevoos ligi 4000 sõpra, kelle postitused toimunud sündmustest ja uudistest annavad väga suure osa minu päevasest infovoost – polegi vaja eriti ise online´s surfata. Pean lugu Postimehe Arvamuse rubriigist, sest siin on teemade üle põhjalikumalt arutletud ja seda on enamasti teinud eksperdid. Vahest juhtub väikeste uudisklippidega nii, et toimetaja pole jõudnud süveneda teemasse ja seetõttu võib pealkiri ning loo sisu olla täiesti teineteisele vastukäivad.
Kui sageli loete Eesti esimest heade uudiste portaali GoodNews? Mida kultuuriinimesena soovitaksite teha selle portaali arengu heaks?
GoodNews´i loen perioodiliselt, sest inimene ju tahab saada häid uudiseid, kus tunnustatakse ja lugejale jagatakse positiivseid kogemusi. Kuna mulle tulevad uudised e-mailile, siis saan end kirjutatuga kursis hoida.
Tänapäeval on igal meediaportaalil väga suur väljakutse, kuidas saada selles suures infotulvas tähelepanu. Kui ma soovitada oskaks, siis ma töötaks vist kusagil mujal (naer). Aga lugejana pakuvad huvi lisaks uudistele persoonilood huvitavate inimestega, põnevate raamatute tutvustused, maailmas toimuvad imed, gallupid jpm. Kindlasti on oluline rubriik „Kuhu minna?!“ Siin saaks teha koostööd Tartu Kultuuriaknaga või teiste kultuuriinfot jagavate portaalidega.
Soovin portaalile GoodNews ja tema lugejatele palju positiivseid hetki nii uudiseid jagades kui neid lugedes!
Usutles Jaan-Ivo Lukas
