Laste rahatarkus peaks alguse saama juba kodust
Citadele panga tellitud värske uuring näitab, et enamik Balti riikide elanikke usub, et rahatarkuse õpetamine peaks algama juba varasest east ning eelkõige kodus. Sõprade, sotsiaalmeedia ja finantsasutuste rolli peetakse noorte finantsteadmiste kujunemisel marginaalseks.
Sõprade, sotsiaalmeedia ja finantsasutuste rolli peetakse noorte finantsteadmiste kujunemisel marginaalseks.
„Citadele uuringust joonistub välja selge sõnum – lapsevanematel on võtmeroll rahatarkuse kujundamisel, kuid järjest enam oodatakse tuge ka haridusasutustelt ja erialastelt koolitustelt,” sõnas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Mida varem rahateemad kodus jutuks tulevad, seda loomulikumalt lapsed neid mõistma hakkavad. Psühholoogiauuringute põhjal kujunevad nii rahaga seotud kui ka mitmed teised harjumused välja juba varases eas – seega ei ole kunagi liiga vara alustada.“
Küsimusele, kus peaksid lapsed peamiselt õppima rahatarkust, vastasid Balti riikide elanikud ühiselt: kõige tähtsam on kodune eeskuju. Leedus jagas seda arvamust 78%, Lätis 74% ja Eestis 73% vastanutest. Teisele kohale tõusis kooli roll – seda eriti tugevalt Leedus, kus 73% inimestest peab kooliharidust rahatarkuse õpetamisel oluliseks. Eestis arvab nii 64% ja Lätis 55% vastanutest.
Ülikooli rolli väärtustatakse enim Leedus (15%), samas kui Eestis ja Lätis peavad seda oluliseks vastavalt vaid 8% ja 5% vastanutest. Eestis ja Leedus nähakse positiivselt ka struktureeritud finantskursusi: 21% eestlastest ja 22% leedukatest leiavad, et rahatarkust tuleks lastele õpetada spetsiaalsetel koolitustel. Lisaks märkis 18% Eesti inimestest, et rahateemadega võiks alustada juba lasteaias.
“Kui võtta mõnda teist riiki eeskujuks, siis kindlasti võiks siin olla näiteks Soome, kus see on lausa osa kooliprogrammist. Seal õpetatakse majapidamise tundides säästmist, eelarvestamist ja kriitilist suhtumist tarbimisse,” märkis Rebane. Rahandusministeeriumi 2022. aasta raporti järgi hindas ligi kolmandik 15–29-aastastest noortest oma rahatarkust pigem nõrgaks. Samal ajal ei olnud peaaegu pooled neist osalenud ühelgi rahatarkust käsitleval koolitusel või tegevuses.
Kui võtta mõnda teist riiki eeskujuks, siis kindlasti võiks siin olla näiteks Soome, kus see on lausa osa kooliprogrammist. Seal õpetatakse majapidamise tundides säästmist, eelarvestamist ja kriitilist suhtumist tarbimisse.
Rahvusvaheline teaduskogemus toetab samuti varajast harimist. Cambridge’i ülikooli uuringu järgi kujunevad põhilised rahalised harjumused välja juba seitsmendaks eluaastaks. Seega on vanemate eeskuju ja varajane rahast rääkimine ühed olulisemaid tegureid lapse edasise finantskäitumise kujundamisel.
Vanemate eeskuju ja varajane rahast rääkimine on ühed olulisemaid tegureid lapse edasise finantskäitumise kujundamisel.
Ka OECD PISA uuringute põhjal on selge, et lapsed, kes saavad rahatarkuse õpet kodus ja koolis, teevad täiskasvanuna teadlikumaid ja vastutustundlikumaid rahalisi otsuseid. Nad suudavad paremini eelarvestada, säästa ja vältida võlgade tekkimist.
