Lastekaitse Liit ja Puuetega Inimeste Koda osalesid ÜRO-s lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande arutelul
MTÜ Lastekaitse Liidu esindaja Helen Saarnik, Eesti Puuetega Inimeste koja esindaja Kristi Kähar ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud Mia-Ly Läänesaar ja Tuule Pihol osalesid 5. veebruaril 2024 Genfis ÜRO Lapse Õiguste Komitees lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande arutelul.
2023. aasta novembris esitasid Eesti valitsusvälised organisatsioonid Lastekaitse Liidu eestvedamisel ÜRO-le oma täiendused, kommentaarid ja ettepanekud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni rakendamise kohta Eestis. Käesoleval nädalal osalesid esindajad Genfis ÜRO Lapse Õiguste Komitees, et vastata komisjoni liikmete küsimustele.
ÜRO võttis lapse õiguste konventsiooni vastu 1989. aastal ja Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kehtivad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele kogu maailmas hoolimata rahvusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest. Iga viie aasta järel esitavad konventsiooniga ühinenud riigid Lapse Õiguste Komiteele aruande oma riigi seisust konventsioonis sätestatud õiguste tagamisel. Olukorra täielikuks kaardistamiseks ootab komitee sisendit ka valitsusvälistelt organisatsioonidelt ning just lisaraportitest saadud info põhjal koostavad komitee liikmed oma ettepanekud ja soovitused riigile. Lastekaitse Liidu koostatud raportisse andsid sisendit ka MTÜ Oma Pere, SA Lapse Heaolu Arengukeskus, MTÜ Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit.
Lastekaitse Liidu raportis toodi välja positiivseid muutuseid, kuid juhiti tähelepanu ka olulistele kitsaskohtadele. „Muret teeb endiselt regionaalne ebavõrdsus, tugispetsialistide ja -teenuste puudus ning elatisvõlglaste suur arv. Juurde on vaja lastekaitsetöötajaid ning paremini korraldada ennetustööd. Kõiki neid probleeme arutati juba 2015. aastal esitatud raporti põhjal,“ ütles Lastekaitse Liidu raporti koostanud Helen Saarnik.
„Järgmiste aastate väljekutseks on riigis leida lahendus erivajadustega laste ebavõrdsele olukorrale ning süvenevaale tervishoiutöötajate, eriti õdede ning tervikuna esmatasandi ja vaimse tervise spetsialistide puudusele. Murekohtadega tegelemiseks on oluline süsteemne valdkondadeülene koostöö, milles näeb oma rolli ka MTÜ Lastekaitse Liit valitsusväliste organisatsioonide esindajana,“ lisas Saarnik.
ÜRO lapse õiguste konventsioon tunnustab lapse õigust olla ära kuulatud ja konventsiooni kohaselt on lapsel õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas küsimuses. Selleks, et Eesti laste heaolu hetkeseisu kohta oleks võimalik lugeda ka laste endi seisukohta, koostasid 2023. aastal esimest korda ÜRO Lapse Õiguste Komiteele laste elu ja probleemide kohta raporti ka Eesti lapsed. Laste raporti panid kokku Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ning neile olid selle juures abiks Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud ning Lastekaitse Liidu töötajad.
