Ligi kaks kolmandikku ettevõtjatest toetab rohereformi läbiviimist
Uuringufirma Norstat poolt läbi viidud küsitlusest ilmneb, et pea kaks kolmandikku – 63% – 50 ja enama töötajaga ettevõtjatest on rohereformi suhtes positiivselt meelestatud, sealjuures on ettevõtjate seas toetus märkimisväärselt kõrgem kui kogu rahvastiku seas.
“Uuringus küsitleti kokku 200 ettevõtte, milles on 50 ja enam töötajat, juhtivat töötajat. Neist 10% vastas, et toetab rohereformi läbiviimist täielikult ning 53% pigem toetab,” kirjeldas küsitluse tellinud taastuvenergeetikaettevõtte KC Energy juht Mihkel Loorits. “Pigem ei toeta rohereformi läbiviimist 18% ning üldse ei toeta 12% küsitletud ettevõtjatest.”
Võrreldes üldpopulatsiooniga on ettevõtjate seas toetus kõrgem – riigikantselei poolt regulaarselt läbiviidavas avaliku arvamuse seireuuringus oli tänavu märtsis täielikult või pigem rohepööret toetavate inimeste osakaal kõigist vastanutest 48% ning pigem või täiesti vastu oli 41%.
“Tõenäoliselt on üheks selle erinevuse põhjuseks asjaolu, et paljudel ettevõtjatel on oma äritegevuses otsene kokkupuude kestlikkuse teemadega ning nii klientide kui toodete või teenuste lõpptarbijate poolt on ettevõtetele pandud ootus nn “roheliste” teemadega tegeleda,” kommenteeris Loorits. “Sealjuures on toetus kõrgem just suuremate ettevõtete puhul – 201-500 töötajaga ettevõtete juhtidest on toetaval seisukohal kolmveerand ja enam kui 500 töötajaga ettevõtetest 61%, samas 50-100 töötajaga firmade juhtide puhul on toetuse määr 54%.”
Tõenäoliselt on üheks selle erinevuse põhjuseks asjaolu, et paljudel ettevõtjatel on oma äritegevuses otsene kokkupuude kestlikkuse teemadega ning nii klientide kui toodete või teenuste lõpptarbijate poolt on ettevõtetele pandud ootus.
Küsitluses uuriti ettevõtete juhtidelt ka seda, millistel tingimustel oleksid nad valmis oma ettevõtte vajadusteks maksimaalses mahus taastuvenergiat kasutama ning vastustest ilmneb, et siinkohal oodatakse riigilt regulatiivseid või maksualaseid soodustavaid tingimusi.
“Näiteks kolmandik ettevõtjatest tõi välja, et taastuvenergia kasutamist võiks soodustada taastuvelektri komponendi arvelt tehtava maksusoodustusega ning veerand tõi välja muud regulatiivsed meetmed, näiteks võrgutasu komponendi vähendamise taastuvelektri kasutamisel,” kirjeldas Mihkel Loorits.
Näiteks kolmandik ettevõtjatest tõi välja, et taastuvenergia kasutamist võiks soodustada taastuvelektri komponendi arvelt tehtava maksusoodustusega.
Viiendiku ettevõtjate hinnangul oleks neile ajendiks asjaolu, kui taastuvenergia kasutamisega kaasneksid soodsamad finantseerimistingimused äri kasvatamisel ja 16% tõi välja, et kasutaks taastuvelektrit juhul, kui mittetaastuvatest allikatest toodetud elektrile lisanduks sellekohane täiendav maks.
“Arvestades üheltpoolt ettevõtjate valmisolekut taastuvenergiat maksimaalselt kasutada ning teisalt viimase kahe aasta kogemusi energiakriisiga silmitsi olles, on oluline, kui riik omaltpoolt astuks samme, mis soodustab taastuvatest allikatest toodetud elektri kasutamist. On julgustav näha, et värskelt ametisse astunud valitsus on koalitsioonilepingus selgelt seadnud puhta ja konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia kättesaadavuse üheks olulisimaks prioriteediks,” lisas KC Energy juht.
