Loode-Atlandil järgmisel aastal krevetti püüda ei saa
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (Agrifish) leppis kokku EL-i ning Vahemere ja Musta mere järgmise aasta püügivõimalustes. Langetatud otsuse järgi on Atlandi kalavarudes muutunud kreveti ja tursa olukord, seetõttu lepiti kokku kreveti kohatises püügikeelus ja tursa püügivõimalusi suurendati.
„Agrifishil tõdeti, et ülejäänud kalavarude olukord laias laastus muutunud ei ole. Samas on Loode-Atlandi krevetivarud ohus, nende taastumiseks on aastane püügikeeld vajalik,“ kommenteeris otsust Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Kirde-Atlandil on Eestile oluline krevetivaru Barentsi meres, mida kvoodiga ei piirata. „Küll aga püüame me koos krevetiga ka põhjalähedasi kalaliike nagu tursk ja süvalest, kasutades selleks kombineeritud püügiviisi,“ ütles Tuus. Tursk ja süvalest on piiratud nõukogus kokkulepitud kvootidega. Tuus selgitas, et süvalestale on seatud kaaspüügikvoot nagu ka varasematel aastatel, kuid kvoot vähenes pisut tulenevalt populatsiooni vähenemisest – 2022. a 1766 t, 2021. a 1800 t. Tuusa hinnangul on see on piisav kaaspüügi toimimiseks.
Tursale seati praegu kvoot kõigest järgmise aasta esimeseks kvartaliks, sest puudub kokkulepe Norraga. Eesti saab kasutada tursa kvooti suurusega 68 tonni, mis on mõeldud riikidele, kel oma kvoot puudub.
