Loodusmaja kunstikonkursi võitis inimese ja looduse suhet käsitlev kunstiteos

Riigi Kinnisvara koostöös Kliimaministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Loodusmaja kvartali esindusväljakule. Kunstikonkurss osutus väga populaarseks ja žürii tegi valiku 43 kavandi hulgast. Võitjaks valiti René Reinumäe võistlustöö „Rebane, vaata, ma olen rebane!“.

Žürii hinnangul suhestub kahest pronksskulptuurist koosnev võidutöö tundlikult nii vaataja, ümbritseva keskkonna kui ka loodusega laiemalt. Töö käsitleb inimese ja looduse suhet kui vastastikust, mitte ühepoolset. Teos on oma olemuselt mitmemõtteline ja intrigeeriv, kus igaüks võib sellest välja lugeda oma tähenduse ja loo.

Skulptuurid väljendavad uudishimu ja empaatiat, kus inimene ja rebane peavad omavahel vaikset dialoogi. Punane süda inimese rinnal sümboliseerib puhtaid mõtteid ja ilusaid tegusid.

Eesti Loodusmuuseumi näituste üksuse juhataja Evelin Pääsukene rõhutas, et kunstiteos loob keskkonna, mis pakub vaatajale võimaluse olla selle osaline. „Olgu see siis mõtte, suhte või füüsilise ruumi kaudu. Võidutöös on kõik need kolm aspekti suurepäraselt esindatud,“ lisas Pääsukene.

Olgu see siis mõtte, suhte või füüsilise ruumi kaudu. Võidutöös on kõik need kolm aspekti suurepäraselt esindatud.

Võidutöö autor René Reinumäe on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala. Meisterliku modelleerijana ekspluateerib skulptor Reinumäe klassikalist vormikäsitlust, jättes vaataja semiootiliste keerdkäikude meelevalda. Reinumäe on loonud mitmeid avaliku ruumi skulptuure, sealhulgas arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärgi Pärnus, laulja Jaak Joala hauakivi Tallinnas ja aasta tagasi valminud Elva siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursi võidutöö „Hingeloom“.

Reinumäe sõnul on rebasemask tema ateljee seinal rippunud juba aastaid, justkui oodates hetke, millal isiklikud suhestumised leiaksid väljundi ka ühiskondliku kokkukõlamise näol. „Minu jaoks on selles töös lapsepõlve, päris asja, mida endaga kanda“, lisas skulptor.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Pronksist taies valmib 2026. aasta varasuvel.

Teise koha pälvisid Argo Männik ja Ester Faiman võrgustikuks laotud loodust edasi andva skulptuuri kavand „Sammalhabe“. Skulptuur rõhutab, et looduse tasakaal sõltub väikseimast detailist – alustades mullaelustikust kuni ökosüsteemide tasakaaluni. Erinevaid metallitöötlustehnoloogiaid kombineerides on saavutatud mänguline, tasakaalu otsiv ja minimalistlikult võluv tulemus.

Kolmanda koha saavutas Oliver Soomets kümnest skulptuurist koosnev installatsiooni kavand „Elu puudutus“, mis kujutab endast rahu ja meditatiivsuse kehastust. Töö loob muinasjutulise avaliku ruumi, mis kutsub vaatajat hetkes viibima. Taaskasutatud betoonist autoritehnikas skulptuurid sulanduvad parki ja loovad aastate jooksul loodusliku ilme, mida sammal ja taimestik ajapikku täiendavad.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul oli Loodusmaja kunstikonkurss kõrgetasemeline. „Rõõm oli näha töid, mis pakkusid tugevaid ja keskkonda loovaid lahendusi,“ nentis Pae.

Rõõm oli näha töid, mis pakkusid tugevaid ja keskkonda loovaid lahendusi.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Loodusmaja arhitekt Siiri Vallner, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Anne Rudanovski ja Mari-Liis Tammi Kelder, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Epp Lankots ja Kati Ots. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Eesti Loodusmuuseumi näituste üksuse juhataja Evelin Pääsukene ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Hindrek Werder.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.