Luksemburgis peetakse nõu kosmosealase koostöö üle
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverentsi (EPK) Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik osaleb EPK kevadseminaril Luksemburgis, kus on kõne alla parlamentide vaheline kosmosealane koostöö.
Kadastik tegi EPK liikmesriikidele ettepaneku tuua organisatsiooni eesistumine 2025. aastaks Eestisse. „Eesti kandidatuur eesistumise kohta võeti liikmesriikide poolt vastu ja avaldati sellele tugevat toetust. Lõplik otsus tehakse EPK sügisesel plenaaristungil, kui liikmesriigid eesistuja riigi üle hääletavad,“ ütles Kadastik. Ta lisas, et Eesti tähistab siis kümne aasta möödumist liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Eestis on samuti väljatöötamisel kosmoseseadus.
„EPK eesistumine oleks oluline võimalus Eestile tuua Euroopa fookusesse küberjulgeolek kosmosevaldkonnas ning Eesti kosmosetööstuse võimekus seoses küberjulgeolekuga.”
Samuti on võimalus tuua Ukraina dialoogi pidamiseks EPKiga ning teha Ukrainale ettepanek kandideerida ühenduse assotsieerunud liikmeks. „See oli ka üks Eesti kaalutlusi, kui eelmisel sügisel Eesti, Norra ja Poola eestvedamisel Venemaa liikmelisus organisatsioonis täielikult peatati,“ põhjendas Kadastik.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Interparliamentary Space Conference – EISC) asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.
EPK eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.
EPK eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas.
EPK eesistumine roteerub ja kestab ühe aasta. Eesistuja ülesanne on korraldada töötuba, mis käsitleb kosmose teemasid praktilisemast vaatepunktist, ja plenaaristung, kus võetakse vastu aasta olulisemaid küsimusi kajastav resolutsioon.
2017. aastal oli EISC-i eesistuja Eesti. Eesistumise eesmärk on tekitada arutelu, kuidas rakendada ettevõtlust kosmose valdkonnas, ja tegeleda õigusaktidega, mis seda temaatikat reguleerivad.