MAAELU EDENDAJAD I Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustati 20 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid eile Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle 5 kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

„Teenetemärkide andmine võimaldab meil korra aastas esile tõsta ja tunnustada teenekaid maaelu edendajaid ning nende saavutusi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Maaelu ja kodumaine toidutootmine kestavad just tänu pühendunud inimeste ettevõtlikkusele. Saame nendele inimestele tänulikud olla iga päev, sest nad panustavad sellesse, et meie toidulaud oleks rikkalik ja kodumaiste saadustega kaetud.“

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid. „Tänavused tiitlivõitjad on suunanud pilgu tulevikku ja rakendanud targalt oma teadmisi, et tootmine toimiks kasumlikult ja oleks kestlik. Kindlasti ei ole see praeguste kokkuostuhindade ja tingimustega kerge ülesanne. Mõlema ettevõtte karja iseloomustavad näitajad on väga head, need olid ka komisjoni põhilised valikukriteeriumid,” sõnas sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus. 2021. aasta parim piimakarjakasvataja on Tõnu Vreimann (Kõpu PM OÜ) ja parim lihaveisekarjakasvataja Tiia Riis (Abaja Farm OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 5 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Teenetemärkide kavalerid

Hõbedane teenetemärk

• Agra Univer
• Aime Lokk
• Anu Greenbaum
• Eero Lass
• Elsa Peipmann
• Kadri Karp
• Kaivo Ilves
• Kristiina Digryte
• Leino Vessart
• Malle Terepson-Madisson
• Mari Jürman
• Mart Undrest
• Miralda Paivel
• Peter Nicolai Skjoldby
• Toivo Jürisson

Agra Univer on Viljandi katsekeskuses töötanud 20 aastat, neist viimased kaks on ta katsekeskust edukalt ja tulemuslikult juhtinud. Ta on aastaid järjepidevalt panustanud Põllumajandusuuringute Keskuse ja katsekeskuse hea maine tõstmisse nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil, olles arukas ja tegus koostööpartner, koolitaja ning järelkasvu arendaja. Nii juhi kui ka töökaaslasena on Agra rõõmsameelne, avatud ja kaasav ning tema meeskond hindab teda kõrgelt.

Aime Lokk on töötanud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi piimalaboris nüüdseks üle 20 aasta ning vastutanud piimalabori kvaliteedisüsteemi kõrge taseme eest. Tänu temale vastab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi piimalabor rahvusvaheliste standardite nõuetele ja on akrediteeritud labor juba 1999. aastast. Lisaks mängib Aime olulist rolli rahvusvahelistes ringtestides osalemisel ning piimalaboris kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate analüüside läbiviimisel ja uute teenuste juurutamisel.

Anu Greenbaum on andnud asendamatu panuse Eestimaa Talupidajate Keskliidu kui organisatsiooni arengusse. Lisaks on Anu juhtinud viimased neli aastat põllumajandustootjate asendusteenuse korraldamist. Märkimisväärne on Anu pühendumus ja soov aidata talunikke organisatsiooni tegevuste kaudu. Ta on aktiivselt teinud koostööd nii Maaeluministeeriumi esindajatega kui ka PRIAga. Oma igapäevase tööga põllumajandustootjate asendusteenuse korraldamisel on Anu andnud olulise panuse Maaeluministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisse.

Eero Lass omab põhjalikke teadmisi ja kogemust toidusektoris nii tooraine tootmises ning on andnud märkimisväärse panuse toidukultuuri edendamisse. Ta on tegelenud kohaliku toidu edendamisega OÜs Kikas viimased 25 aastat ning on praegu ettevõtte tegevdirektor ja juhatuse liige. Oma tööaastate alguses panustas Eero linnukasvatuse tõuaretusse ning linnuliha ja munade tootmisesse. 2017. aastal juhtis Eero OÜ Kikas uue, kaasaegse tootmisüksuse rajamist Loole ning ettevõtte tegevusvaldkonna laienemist. Oma igapäevatööga tagab Eero selle, et tootmine ja eksport toimiks ja riskid oleks maandatud.

Elsa Peipman on ametnikuna juba üle 24 aasta pühendunult panustanud toiduohutuse valdkonda, aidates üles ehitada usaldusväärset toiduhügieeni tagamise süsteemi. Elsa on eeskujuks kolleegidele oma äärmise põhjalikkuse ja süsteemsusega ning tänu oma pikaajalistele kogemustele valdkonnas on ta väärtuslikuks toeks mitmesuguste probleemide lahendamisel. Samuti on ta heaks mentoriks oma noorematele kolleegidele.

Kadri Karp on Eesti Maaülikooli aiandusvaldkonna juht ja õppetooli hoidja, keda teavad Eestis kõik aiandusettevõtjad. Ta on aianduse valdkonnas üks aktiivsemaid täienduskoolituste, infopäevade ja seminaride korraldajaid ning valdkonna populariseerijaid. Lisaks aiandusettevõtjatele on ta koolitanud ka konsulente ja ka hobiaednikke. Kadri on osalenud arvukates rakendusuuringutes, mille tulemused on leidnud korduvat kajastamist populaarteaduslikes artiklites ning ka televisioonis ja raadios.

Kaivo Ilves on jõudluskontrolli süsteemis töötanud alates 1996. aastast. Alates 2002. aastast juhib ta Eesti jõudluskontrolliorganisatsiooni, olles Jõudluskontrolli Keskuse direktor ja pärast asutuse reorganiseerimist Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi juhataja. Kaivo seisab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi ja selle töötajate eest tasakaalukalt ja kindlalt. Tema juhtimisel on ettevõttest kujunenud parimat kaasaegset tehnoloogiat kasutav ettevõte, kus on tõhus töökorraldus ja hea tööõhkkond. Kaivo uuendusmeelsus ja hea koostöö kolleegide ja koostööpartneritega nii Eestist kui ka mujalt võimaldab aktsiaseltsil pakkuda klientidele kvaliteetset ja kaasaegset teenust.

Kristiina Digryte töötab Maaeluministeeriumis alates 1996. aastast. Ta on panustanud Eesti seemnesektori arengusse alates ettevalmistusest Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga. Tema eestvedamisel on tehtud olulised muudatused seemnete sertifitseerimise süsteemi kaasaegseks muutmisel ja ajakohastamisel, et tagada seemnete tootmise kestlikkus ning valdkonna areng. Kristiina on olnud ka aktiivne panustaja seemnesektori rahvusvahelises suhtluses. Selle tulemusena valiti ta 2018. aastast alates juhtima Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) seemneskeemide töögruppi.

Leino Vessart väärib tunnustust Eesti lihaveisekasvatuse kui põllumajandustootmise valdkonna tegevuse käivitamise ja pikaajalise juhtimise eest Eestis aastatel 1995 kuni 2018. Leino on Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi asutajaliige ja oli aastatel 2000–2011 ka seltsi juhatuse esimees.

Malle Terepson-Madisson töötas Räpina Aianduskoolis pikalt ja edukalt botaanikaõpetajana ning oli aiandusõppe raudvara kõik oma tööelu 55 aastat. Lisaks õpetaja ameti pidamisele on ta olnud kursusejuhataja paljudele õppuritele. Mallet on autasustatud haridustöö eesrindlase rinnamärgiga ja Räpina Aianduskooli hõbedase aumärgiga, 2005. a tunnistati ta kutseõppeasutuste parimaks õpetajaks, ta on saanud hulgaliselt au- ja tänukirju ministritelt, maakonna- ja laulupeokomisjonidelt ning koolilt endalt. Aianduskooli patrioodina kuulub Malle aianduskooli vilistlaskogusse ning on ka selle üks asutajaliikmeid.

Mari Jürman on pikaaegne Eesti seemnekontrolli labori töötaja ja eestvedaja. Seemnekontrolli laboris on Mari töötanud alates 1993. aastast, millest 21 aastat labori juhatajana. Oma tohutu pühendumuse ja hingestatusega on ta viinud Eesti seemnekontrolli maailmakaardile, tänu millele on üldse võimalik meie seemnevilja müüa ka mujale maailma. Mari eestvedamisel on labor saavutanud rahvusvahelise tuntuse ning maailma üks suuremaid heinaseemne tootjaid tellib laborianalüüse just Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laborilt. Mari inimlik soojus ja avatus suhtluses nii siin- kui ka sealpool riigipiiri on teinud temast kõigi silmis hinnatud ja armastatud kolleegi.

Mart Undrest on andnud suure panuse kalandussektoris tegutsevate tootjaorganisatsioonide arengusse ning tõhustanud värskete ideede ja uudse lähenemisega nende ühistegevust. Ajal, mil Mart juhtis Eesti Kalatootjate Keskühistut, valmis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 strateegiakava toetuse najal Paldiskis kalakomponenditehas, mis on viimaste aastate üks märkimisväärsemaid kalandusvaldkonna projekte regioonis. Eesti Kalurite Liidu ja tootjaorganisatsioonide juhatuse liikmena lööb Mart aktiivselt kaasa valdkonna arengut ergutavates tegevustes. Hindame temaga tehtud pikaajalist ja tulemusrikast koostööd ning tema suurt panust Eesti kalandussektori edendamisse.

Tänavu täitus Miralda Paivelil 36 aastat Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Ta on koolis põllumajandusvaldkonna koordinaator, õppekavade koostaja ja eriala arengu kavandaja. Erialaõpetajana hindavad õppijad teda kõrgelt. Ta suudab juhendada nii oma eriala tippspetsialiste kui ka äsja põhikooli lõpetanud, eriala alles omandavaid noori. Õppijad hindavad Miraldat väga ka kursusejuhendajana.

Nicolai Skjoldby juhtimisel on OÜ Liivaku Tallid aretanud Eesti sporthobuseid aastast 2000. Tegu on aretajaga, kes rajas aluse koolisõiduhobuste aretusele Eestis. Selles vallas on ettevõte jõudnud maailma absoluutsesse tippu – esimese Eestis sündinud hobusena meie ratsaspordi ajaloos võistles 2021. aastal Tokyo olümpiamängudel Liivaku Tallides aretatud Eesti sporthobune Donna Anna. Rahvusvahelisele tasemele on jõudnud veel mitu Liivakul sündinud sporthobust. OÜ Liivaku Tallid on Nicolai juhtimisel andnud tööd ka kohalikele Viljandi suurvalla äärealal. Lisaks on Nicolai olnud mahepõllumajanduse edendajana eeskujuks paljudele hobusekasvatajatele.

Toivo Jürisson on hea veterinaar, kes on väsimatult panustanud valdkonna arengusse juba alates 1970. aastast. Toivo paistab kolleegide seas silma oma vitaalsuse, asjatundlikkuse ja põhimõttekindlusega. Ta on pikalt ja pühendunult panustanud Saaremaa veterinaaria ja toiduohutuse arengusse. Toivo sõnal on kaalu ning ta teadmisi ja oskusi hinnatakse, sest temalt kui töövaldkonnas kogenud asjatundjalt saavad nii kliendid kui ka kolleegid alati vajaliku info.

Kuldne teenetemärk

• Ats Kägo
• Karin-Tiiu Türk
• Marju Aamisepp
• Pille Ardel
• Ute Ursula Wohlrab

Ats Kägo on juba 52 aastat panustanud maaparanduse valdkonda Pärnu maakonnas. Ta on kõrgelt hinnatud kolleeg, tunnustatud spetsialist ja juhendaja kõigile endaga kokku puutuvatele inimestele – ametiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja maaomanike esindajatele. Eriti hinnatakse tema praktilist kogemust, asjakohaseid märkusi ja ettepanekuid, mis on seotud maaparanduse põhiolemuse selgeks ja toimivaks mõistmiseks nii seadusloomes kui ka ametikohustustest lähtuvates töödes. Ats on panustanud maaparanduse propageerimisse Eesti Maaparanduse Seltsi liikmena ja aktiivse osalejana valdkonna avalikel üritustel.

Karin-Tiiu Türk juhtis aastaid piimanduslaboratooriumi tööd. Ta on paljude piimandusteemaliste käsiraamatute ja juhendite koostaja ja kaasautor. 1990ndate alguses alustati tema eestvedamisel rahvusvahelistele nõuetele vastavate analüüsimetoodikate ja standardite kasutusele võttu. Karin-Tiiu osales aktiivselt Euroopa Liiduga liitumiseks ettevalmistamisel, panustades kaasaja nõuetele vastava laboriteenuse arendusse. Lisaks pani Karin-Tiiu aluse ka toiduainete laialdasemale uurimisele riigilaboris, olles aastaid Riigi Veterinaarlaboratooriumi asedirektor.

Marju Aamisepp on juhtinud maamajanduse analüüsi valdkonda ja oma meeskonnaga alates 2000. aastast üles ehitanud ning järjepidevalt arendanud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi, mille andmetele tuginevad oma otsustes nii Maaeluministeerium kui ka Euroopa Komisjon. Samuti aitavad need andmed tootjaorganisatsioonidel, uuringufirmadel, üliõpilastel ja põllumajanduslikel tootjatel seirata põllumajandussektori arenguid ja seada sihte. Marju süvenemisvõime, laialdased teadmised põllumajanduse majandusanalüüsist ja eesmärgipärane tegutsemine on taganud kvaliteetse, ajakohase ja kasutajasõbraliku andmebaasi ning alati sellega seotud asjakohase nõuande.

Pille Ardeli teenete nimekiri valdkonnas on pikk. Ta on muu seas olnud eestvedajaks Euroopa Liidu sordikaitse regulatsioonide juurutamisele Eestis, panustanud Eesti ühinemisse rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga, aidanud luua Eesti sordikaitsesüsteemi ja töötada välja asjakohaseid õigusakte ning osalenud Taimetoodangu Inspektsiooni sordiosakonna moodustamisel ja täitnud pikalt selle juhi rolli. Pille seisab hea Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud sortide seemnekasvatuse jätkumise eest Eestis ja välisriikides ning osaleb pidevalt seemnekasvatusega seotud õigusaktide ja arengukavade väljatöötamises. Lisaks on Pille panustanud valdkonna arengusse Seemneliidu aktiivse liikme ja juhatuse esimehena. Kolleegid ja koostööpartnerid hindavad Pillet kui laia silmaringiga, suure analüüsivõimega, uuendusmeelset ning väga põhjalikku ja järjekindlat töötajat.

Maaeluministeerium tunnustab aktiivset koostööpartnerit Ute Ursula Wohlrabi aastatepikkuse panuse eest Tori hobusetõu (Vana-Tori suuna hobuste) säilitamisse ja tõu propageerimisse nii Eestis kui Saksamaal. Utele on hingelähedane Vana-Tori hobuse käekäik ja säilimine ning ta on olnud väga pikalt selle ohustatud tõu eestkõneleja. Tema silmis on selge, et see on hobune, keda maailm vajab – suurepäraste tõuomadustega ja hea iseloomuga. Ute on võtnud oma südameasjaks tagada, et see ainulaadne tõug kui meie kultuuripärand jääks püsima.