Mai maksulaekumine kasvas pea 15 protsenti

Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 727,3 miljonit eurot maksutulu, mida on 14,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. 2021. aasta viie esimese kuuga on eelarvest täidetud 41,6 protsenti, mis on 1,2 protsendipunkti enam kui mullu samal ajal.

Maksutulu hoogne kasv tulenes eelmise aasta esimese poole eelkõige COVID-19 pandeemiast põhjustatud madalast tasemest ning tänavusest majandusaktiivsuse taastumisest.

Tööjõumakse mõjutab keskmise palga kasvu kiirenemine

Tööjõumakse mõjutava palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv kiirenes mais 19,5 protsendile, töötasu hüvitist arvestades 9,1 protsendile. See tulenes peamiselt keskmise palga kasvu kiirenemisest 16,7 protsendile, töökohtade arv kasvas samas 2,7 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus mais 8,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga, mille üheks põhjuseks on suurem Töötukassa hüvitis eelmisel aastal (hüvitiselt tasuti sotsiaalmaksu 2020.a mais 28 miljonit eurot, 2021.a mais aga 7 miljonit eurot). Esimese viie kuu tasumist toetab eelkõige oodatust parem 2020.a tööturu areng aga ka preemiad ja ületunnitasud.

Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas mais 14 protsenti v.e.a. Mais tagastati tulumaksu 5,1 miljonit eurot ja pensioniealistelt II sambast lahkujatelt laekus 6 miljonit eurot, sest nemad saavad kogutud raha kohe kätte, ega pea ootama septembrini.

Aktsiiside laekumist mõjutab üha enam piirangute leevendamine

Aktsiiside tasumine kasvas mais võrreldes eelmise aastaga 3,6 protsenti, kasvu vedas alkoholiaktsiis, mida tasuti 7,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Käesoleva aasta mais oli nii kange alkoholi kui õlle deklareerimine viimaste aastate tavapärasest tasemest oluliselt kõrgem. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid kogused mais kangel alkoholil 33,3 protsenti ja õllel 9,7 protsenti.

Viie kuu kokkuvõttes on õlle kogused võrreldes aasta varasemaga kasvanud kiiremini kui kangel alkoholil, vastavalt 4,5 protsenti ja 2,2 protsenti. Piirangute järkjärguline leevendamine on eelkõige suurendanud viimastel kuudel kange alkoholi deklareerimist.

Tubakaaktsiisi tasumine suurenes mais 4,6 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Vaatamata sellele, et aktsiisimäärad aasta alguses tõusid, ei ole tubakatoodete deklareerimine võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Endiselt kogub populaarsust ka tubaka tahke aseaine ehk tubakavaba huuletubakas, viimase viie kuuga on deklareerimine suurenenud 77 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Kütuseaktsiisi tasumise kasv jäi mais tagasihoidlikuks ning oli 1,8 protsenti. Kütuseaktsiisi laekumises on samuti märgata piirangute leevendamise mõju ning seda eelkõige bensiini deklareerimises kui müügis, mille kasvus kuust kuusse kiirenevad. Suveperioodil on oodata kõikide aktsiiside tasumiste suurenemist seda eelkõige suurenenud inimeste liikumise ja tasapisi taastuva turismi näol.

Taastumine eelmise aasta madalseisust avaldub kiires käibemaksu tasumise kasvus

Käibemaksu tasumise kiire kasv mais tuleneb mullu kriisi põhjustatud madalast tasemest ning selle aasta majandusaktiivsuse- ja eratarbimise taastumise toel. Esimese viie kuuga on tasutud 1,05 miljardit eurot, mis ületab nii 2020 kui ka kriisieelse 2019. aasta taset, vastavalt 20,1 ja 8,7 protsendiga.

Tänavu  jaanuarikuust alates on kuised tasumised aastases võrdluses suuremad kui mullu. Selle aasta maikuus tasuti vastavalt 47 ja 39 miljonit eurot rohkem kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal samal ajal.
Eesti majanduse kiire taastumine koroonakriisist jätkus kevadkuudel, sealjuures on ettevõtete kogukäibed kasvanud viimased 6 kuud üha kiirenevas tempos, ulatudes mais 30 protsendini (vt joonis 1). Esimese kvartali majanduskasv (+5,4 protsenti) osutus prognoositust suuremaks, lisaks on jaemüük ja kaupade eksport kiirelt taastunud, ületades ka kriisieelset taset.

Majanduse tugevus Euroopa Liidu riikide võrdluses on tingitud sellest, et Eesti peamised kaubanduspartnerid ehk lähiturud on samuti pandeemia käigus paremini hakkama saanud. Ettevõtete kogukäive ületas maikuus mahu poolest ka 2019. aasta taset 3,8 protsendi võrra mis on ligi 222 miljonit eurot. Edasine käivete areng sõltub muu hulgas vaktsineerituse edenemisest ja järkjärgulisest taastumisest või võimalikest uutest piirangutest, mis võivad tavapärase majandustegevuse taastumist takistada.

Käibemaksu võlg küll suurenes ühe kuuga 9 miljoni euro võrra, ulatudes 188 miljoni euroni, kuid on 4 protsenti väiksem kui mullu samal ajal. Käibemaksu võlg moodustab maksude koguvõlast suurima osa ehk 54 protsenti. 2021. aastal on võlg kasvanud enim kunsti- ja meelelahutuse tegevusalal ning langenud taime- ja loomakasvatuses, vastavalt 8 ja 2 miljonit eurot.

Tegevusaladest panustas mais käibemaksu tasumise kasvu oluliselt hulgikaubandus  ning mootorsõidukite müük, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 26,1 ja 77,7 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest kasvust, sealhulgas teravilja-, ehitusmaterjalide ning tööriistade- ja seadmete hulgimüügi suurenemisest.

Mootorsõidukite müügi kasvu panustas mais eelkõige sõiduautode müük (+86 protsenti). Tarbijakindlus näitab siinkohal taastumise märke, mida iseloomustab tegevusala kogukäivete suurenemine ka võrreldes 2019. aasta kriisieelse ajaga.

Olulistes sektorites nagu jaekaubandus ning kinnisvara suurenesid käibemaksu tasumised viie kuuga vastavalt 9 ja 55 protsenti. Kinnisvarasektor on tänavu väga aktiivne ning müük on tempokalt suurenenud, mida kajastab ka käibemaksu tasumise kasvunäitaja. Jaekaubanduse puhul kerkis enim jaemüük posti ja interneti teel (+36 protsenti), mille osakaal kogu jaekaubanduse müügist moodustab mai seisuga 5 protsenti (2020. a 4,88 protsenti). Käibemaksu tasumise suurenemist toetas maikuus prognoositust kiirem hinnakasv (3,6 protsenti).

Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Joonis 1. Ettevõtete kogukäibe dünaamika, % kasv võrreldes eelmise aastaga

Tabel 1. Mai maksutulu (allikas: maksu- ja tolliamet, Rahandusministeerium)