1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. MEIE EESTI I Alar Karis: haridus peab õpetama mõtlema, mitte ainult teadmisi talletama
MEIE EESTI I Alar Karis: haridus peab õpetama mõtlema, mitte ainult teadmisi talletama

MEIE EESTI I Alar Karis: haridus peab õpetama mõtlema, mitte ainult teadmisi talletama

President Alar Karis ütles iseseisvuspäeva kõnes, et hariduse arendamine on üks olulisemaid samme Eesti tulevikuks. Ta leidis, et Eesti peab kasutama uusi tehnoloogiaid, et pakkuda paremat ja isikupärasemat õpet.

Toomas Hendrik Ilves EV107 tervitamistseremoonial. Foto: Arno Mikkor

„Täna oleme silmitsi järgmise suure murrangulise tehnoloogia saabumisega. Nii nagu interneti massilise leviku esimestel aastatel ei suutnud me arvata, et meie elu igapäevaseks osaks saavad sotsiaalvõrgustikud või e-riik, ei oska me praegugi ette näha, kuidas tehisaru lõpuks meie maailma muudab,“ sõnas Karis.

Uued tehnoloogiad ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab haridust paremaks muuta. „Alustame gümnaasiumist. Juba sel sügisel jõuab digitaalne õpivara ja keelemudelid paarikümne tuhande õpilaseni Eestis,“ ütles president. See on suur samm, mis võib muuta õppimist viisil, mida me alles hakkame mõistma.

EV107 tervitamistseremoonia. Foto: Arno Mikkor

President rõhutas, et haridus peab keskenduma mitte ainult faktide omandamisele, vaid ka mõtlemise arendamisele. „Hariduse tuum on mõtlemise arendamine, mitte pelgalt olemasoleva teadmise kinnistamine.“ Tehisaru saab aidata igal õpilasel leida oma tee, aga oluline on, et see ei asendaks inimest – see peab olema tööriist, mis toetab ja täiendab õppimist.

EV107 tervitamistseremoonia. Foto: Arno Mikkor

President Karis tõi iseseisvuspäeva kõnes välja, et tark rahvas ei volita mõtlemist masinatele, vaid kasutab neid oma tugevuste võimendamiseks ja nõrkuste kõrvaldamiseks. „Inimene ei pea kartma tehisaru, vaid teist inimest, kes oskab temast paremini tehisaru kasutada.“ See tähendab, et Eesti peab olema mitte ainult tehnoloogia tarbija, vaid ka selle arendaja.

Lisaks tehnoloogiale peab hariduses olema keskne koht ka lugemisel. „Olukorras, kus maailm kuhjub, raksub ja kõmiseb tekstidest meie ümber, muutub kriitilise lugemise oskus üha olulisemaks,“ märkis Karis. Kui tahame, et Eesti jääks targaks ja tugevaks, peame oskama infot õigesti mõista ja kasutada.

EV107 tervitamistseremoonia. Foto: Arno Mikkor

Eesti haridus vajab Karise sõnul uut hingamist. See tähendab nii tehnoloogia oskuslikku kasutamist kui ka kriitilise mõtlemise ja lugemise tähtsustamist. Ainult nii saame olla valmis tuleviku väljakutseteks.