Menetlusse võeti äriühinguõiguse ja ehitusseadustiku eelnõud
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõud.
Valitsuse 17. mail algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõuga (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.
Eelnõu võimaldab välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.
Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimalusena, mitte kohustusena.
Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 17. mail algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (395 SE) muudetakse ehitusseadustikku seoses ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Et direktiivi reguleerimisala laiendati, siis selle tulemusel tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele, mis oli senine kohaldamisala, ka kõikidel põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel.
Pädev asutus, kelleks on valdavalt transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused (KOV) ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb KOVidel täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
