Menetlusse võeti eelnõud elektrituru reformi ja söödaseaduse muutmise kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõud.
Isamaa fraktsiooni 8. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine” eelnõu (497 OE) näeb ette, et valitsusel on vaja töötada välja ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest väiketarbijate kaitseks elektrituru reformi kava seoses energiakriisist tuleneva erakorralise elektrienergia hinnatõusuga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. detsembril algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) kehtestatakse ravimsööda ja vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Eelnõu väljatöötamise on tinginud Euroopa Liidu uus õigusakt, mis hakkab kehtima alates 28. jaanuarist 2022. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta. Üldpõhimõtted jäävad samaks.
Eelnõu kohaselt lisandub näiteks teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt EL-i määrusest peab söödakäitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Sellist tegevusluba omavad Eestis üheksa söödakäitlejat, kes võivad jätkata oma tegevust tingimusel, kui esitavad hiljemalt järgmise aasta 28. juuliks Põllumajandus- ja Toiduametile teate selle kohta, et nende tegevus vastab EL-i määruses toodud erinõuetele. Eelnõu näeb ette, et lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügil peab söödakäitleja esitama majandustegevusteate.
Eelnõuga ajakohastatakse ka söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivad maksimaalsed karistusmäärad, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurust rahatrahvi on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
