Miks ja kuidas ennast õnnetusjuhtumite vastu kindlustada?
Enda hinnangul on erinevate riskide vastu piisavalt kindlustatud vaid 7% inimestest. Enamik inimesi peab vähest kindlustatust küll problemaatiliseks, kuid ei plaani midagi ette võtta lootuses, et õnnetused juhtuvad vaid teistega, selgub Seesam kindlustuse värskest uuringust.
„Piisavalt kindlustatuna tunnevad end abielus või vabaabielus inimesed, samuti mehed, vähem kindlustatuna aga vallalised, lahutatud inimesed ning naised. Enim kindlustavad inimesed oma vara – kodukindlustus oli 71% vastanutest. Elukindlustus kolmandikul ja õnnetusjuhtumikindlustus vaid veerandil vastanutest,“ tutvustas uuringu tulemusi Seesami turundusjuht Tiia Prööm.
Kindlustaja sõnul on kodu inimese kõige kallim vara, mistõttu teadvustavad inimesed koduga seotud õnnetuste tagajärgesid ja rahalise kahju suurust ka rohkem, lisaks on kodu kindlustamine tihti seotud pangalaenu võtmisega.
„Kõige kallimad kodudega seotud õnnetused on kindlasti tulekahjud ja suuremate tormide laastamistööd, levinumad on aga torude ja pesumasinate ühendusvoolikute lekked ning kodutehnika purunemised,“ loetles kindlustaja kodukahjusid.
Erinevate õnnetusjuhtumite vastu kindlustatakse ennast ja oma pereliikmeid Seesami esindaja sõnul vähem, sest tihti arvatakse, et kui ekstreemspordiga ei tegeleta ja ohtlikku tööd ei tehta, siis ollakse kaitstud. Tegelikkuses juhtuvad õnnetused pigem igapäevaste tegevuste käigus. Kevadel ja suvel sagenevad tervisespordiga tegelemise ja aiatööde käigus saadud liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused, mis võivad pikaks ajaks töölt eemale viia. Talvel näeme samade vigastuste põhjustajana libedust. Lastega juhtuvad õnnetused aastaringselt nii huvialaringides kui ka niisama joostes ja mürades. Kodus paranev laps tähendab aga üldiselt seda, et ka lapsevanem peab töölt eemal viibima, mis omakorda mõjutab pere sissetulekut.
„Praktika näitab, et inimestele tuleb kindlustamine tavaliselt meelde alles siis, kui enda või mõne lähedasega midagi halba juhtub,“ lisas Prööm.
Ka uuringust selgub, et 47% vastanutest kindlustaks end varaliste kohustuste nagu laen või liising lisandumisel, 30% kindlustaks pärast isiklikku negatiivset kogemust vara või tervisega, 23% vastanute jaoks oleks mõjutavaks faktoriks mõne lähedase halb kogemus. Naised on võrreldes meestega peaaegu kaks korda altimad mõtlema kindlustamisele pärast enda või lähedase negatiivset kogemust.
Kui kindlustamisele mõtlevad vähesed, siis kuidas Eesti inimesed end õnnetuste ja nendega seotud ootamatute kulutuste eest kaitsevad?
„58% uuringus osalenutest püüavad igapäevaselt olla lihtsalt ettevaatlikud ja loodavad, et nendega tõsiseid õnnetusi ei juhtu. Enim loodavad heale õnnele naised, noored vanuses 18-29 ning keskealised inimesed vanuses 50-65. 47% vastanutest loodab, et neid kaitsevad õnnetuste eest isikukaitsevahendid nagu kiivrid, helkurid ja kaitseriietus. Pea kümnendik loodab parimat, püüdes vältida ohtlikke igapäevaseid tegevusi,“ toob Seesami esindaja välja viise, kuidas inimesed end kaitsevad.
