OLE TEADLIK | Millega peaks loomaomanik igapäevaohtude osas arvestama, et lemmikut kaitsta?
Lemmikloom võetakse tavaliselt perre rõõmu tooma ja heaks kaaslaseks, paraku ei möödu kõik päevad muretult ning siis vajavad lemmikud omanike abi, kuid millega peab loomaomanik arvestama ja millised kulutused võivad teda ees oodata?
Looma võtmine on suur vastutus, millest tuleb juba ette teadlik olla. Igaüks peab arvestama, et lemmiku haigestumine või vigastus võib kaasa tuua kalli raviarve, eriti keerulisemate juhtumite puhul.
If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kait Raudsepa sõnul pöörduvad lemmikloomade omanikud kindlustuse poole kõige sagedamini koera või kassi allaneelatud võõrkeha, haava, lonkamise, käpa trauma või mürgistuse tõttu.
„Kahjuks saavad lemmikloomad tihti kätte hiirtele või rottidele mõeldud mürki, mida pannakse pärast talve näiteks hoovi, kui inimesed on avastanud tekkinud auke ja käike. Igasuguste vigastuste, mürgistuste ja allaneelatud võõrkehade puhul tuleb otsekohe pöörduda loomaarsti poole, sest selline juhtum võib väga oluliselt mõjutada looma tervist ning halvemal juhul lõppeda tema surmaga,“ selgitab Raudsepp.
Igasuguste vigastuste, mürgistuste ja allaneelatud võõrkehade puhul tuleb otsekohe pöörduda loomaarsti poole, sest selline juhtum võib väga oluliselt mõjutada looma tervist.
Lisaks sellele, et lemmikloomadega juhtub õnnetusi, võivad loomad ka haigestuda. Kindlustuse poole pöördunud loomaomanikud on kõige sagedasemate tervisemuredena nimetanud looma oksendamist, kõhulahtisust, allergiat, sooltepõletikku, mädaemakat, moodustisi piimanäärmetes, borrelioosi ja anaplasmoosi.
„Kindlasti tuleb oma lemmikloomast ennekõike rõõmu tunda ja ülemäära tema tervisliku seisundi pärast muretseda pole vaja. Samas, kui on märgata, et looma käitumises on midagi muutunud, ta on loid ja miski vaevab teda, siis tuleb küll kiirelt tegutseda,“ paneb isikukahjude grupijuht loomaomanikele südamele.
Kõige raskemad õnnetused on Raudsepa sõnul seotud loomade vahelise võitluse või jahitraumadega. Aga ka oksendamisega seotud haigustega ning raviarved võivad ulatuda suurte summadeni.
„Üldjuhul ei ole lemmikloomade ravi odav. Keskmine raviarve jääb 500–600 euro juurde, mis tähendab, et omanikul peab olema meditsiiniteenuse eest tasumiseks piisav rahavaru või siis lemmikloomakindlustus. Suurimad raviarved ületavad ka 3000 eurot, mõnikord on vaja omanikul suuri arveid tasuda mitu korda aastas. Seega on vaja endale teadvustada, et looma eest hoolitsemine ei tähenda mitte ainult toredaid jalutuskäike või loomaga mängimist, vaid teinekord kulub tema raviks suuri summasid,“ lisab Raudsepp.
Lemmiklooma võtmine peresse peab olema teadlik otsus, sest looma eest tuleb hoolitseda kogu tema elu. Tuleb arvestada lemmikloomale kuluva rahaga – seda nii toidu, regulaarsete loomakliiniku külastuste kui ka vajalike kaitsesüstide ja ravi osas. Seda kõike on vaja selleks, et lemmiku elu oleks võimalikult tore ja murevaba igal ajahetkel ning et kogu perel oleks lemmikloomast rohkesti rõõmu.
