Minister Terras: toetame Ukraina kiiret lõimimist Euroopa Liidu ühisturuga
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi peamised teemad olid Euroopa Liidu ja Ukraina vahelised kaubandussuhted, valgukultuuridega isevarustatuse parandamine ning kormoranide ja hüljeste ohjamine.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul seisab Eesti jätkuvalt Ukraina Euroopa Liidu ühisturuga kiirema integreerimise eest. „Selleks on vaja vastastikust kaubanduse liberaliseerimist ja liidu ning Ukraina vabakaubanduspiirkonna täielikku rakendamist,“ ütles minister.
Teine istungi oluline aruteluteema oli Euroopa Liidu valgukultuuridega varustatuse parandamine. Umbes 75 protsendi liidu kariloomade söötmiseks kasutatavast valgust toodetakse liidus kohapeal. Samas mõne söödavalguallika, näiteks õliseemnekoogi või soja puhul impordib liit peamise osa loomakasvatussektoris kasutatavast kogusest. Sellest tulenevalt töötab Euroopa Komisjon välja valgukultuure käsitlevat terviklikku plaani. Minister Terras ütles, et Euroopa Liidu toidujulgeoleku seisukohast tuleb tõsta valgukultuuridega isevarustatuse taset, et vähendada sõltuvust impordist kolmandatest riikidest. „Tootmise suurendamiseks tuleb rõhku panna uutele aretustehnikatele, kvaliteetsele seemnele, meie kliimasse sobivate sortide aretamisele ja sektori teadlikkuse tõstmisele,“ rääkis ta. Terras lisas, et Eestis on kaunviljade kasvupind viimase kümne aastaga suurenenud koguni 93 protsenti. „Liidu ühise põllumajanduspoliitika eelarvest oleme toetanud valgurikaste kultuuride kasvatamist tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ja kohalikku sorti kultuuride kasvatamise toetuse kaudu,“ ütles minister.
Tootmise suurendamiseks tuleb rõhku panna uutele aretustehnikatele, kvaliteetsele seemnele, meie kliimasse sobivate sortide aretamisele ja sektori teadlikkuse tõstmisele.
Veel arutasid Läänemere liikmesriigid minister Terrase kutsel hüljeste ja kormoranide ohjamist – mida on riigid omal käel ette võtnud ja mida saaks teha koordineeritult. Terras tõi välja, et Eestis on kormoranide ja hallhüljeste arvukus viimase kümne aastaga märkimisväärselt tõusnud. Meil söövad kormoranid umbes 12 000 tonni kala aastas ehk rohkem, kui rannakalurid saagiks püüavad. Umbes sama palju kala söövad aastas ka hallhülged. Kormoranide ning hallhüljeste arvukus mõjub laastavalt enamiku Läänemere riikide kalavarudele.
Regionaal- ja põllumajandusminister ütles, et Läänemere kolleegidega arutati mida saaks ühiselt ära teha ning mida peaks tegema Euroopa Komisjon − vaja oleks nii regionaalseid kui ka Euroopa Liidu tasandi lahendusi. „Leppisime kokku, et koostame komisjonile ühiskirja ning samuti tõstatame küsimuse septembrikuisel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil. Ühtlasi tegin Rootsi ministrile ettepaneku panna kormoranide ja hüljeste teema eraldi küsimusena septembris Stockholmis toimuva Läänemere konverentsi päevakorda,“ sõnas minister.
