Home Kultuur Mulgimaa annab soome-ugri kultuuripealinna tiitli laupäeval Udmurdimaale
Mulgimaa annab soome-ugri kultuuripealinna tiitli laupäeval Udmurdimaale

Mulgimaa annab soome-ugri kultuuripealinna tiitli laupäeval Udmurdimaale

Aasta, mil Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, hakkab lõppema. 27. novembril antakse tiitel üle udmurdi külale Baiterek. Suurejooneline kultuuriaasta saab väärika lõppakordi XIII Mulgi konverentsi, Mulgimaa uhkuse välja kuulutamise ja Mulgi Kultuuri Instituudi 25. juubeliga.

Laupäeval toimub Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpusündmus. Traditsiooniliselt peetakse Mulgi konverentsi, mis seekord kannab kultuuripealinna tiitlist ajendatuna pealkirja „Mulgimaa maailmas – maailm Mulgimaal.“

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ja tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel erinevate sündmuste kaudu ka Mulgimaale.

„Täna on omariiklus säilinud vaid Eestil, Soomel ja Ungaril, kuid soome-ugri hõimurahvastena on meil kõigil oma traditsioonid, ajalugu, mustrid ja eelkõige inimesed, kes kultuuri edasi kannavad ja säilitavad,“ ütles Ave Grenberg.

Seetõttu antaksegi soome-ugri kultuuripealinna hõimurahvaste liikumise sümbol tsirk Udmurdimaal asuvale Baiterekile üle XIII Mulgi konverentsil, mis mõtestab, milline on erinevate kultuuriruumide roll maailmas ja mida on Mulgimaal anda maailmale ja vastupidi.

Soome-ugri kultuuriaasta lõpetamisel tervitavad osalejaid president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Tiit Terik. Konverentsil osalevad teiste seas piloot Mart Lubi, ettevõtja Siim Kabrits, mulgi keele ja kultuuri hoidja Alli Laande, MTÜ Uralic Keskuse tegevjuht Oliver Loode ja mulgi toetusrühma esimees Helir Valdor-Seeder, kes arutlevad Mulgimaa võimaluste üle maailmas silma paista ja kultuuripealinnaks olemise kogemust ka tulevikus Mulgimaa arenguks kasutada.

„Mulgimaalt lendab tsirk edasi Udmurdimaale. Soome-ugri kultuuriaasta on meid hõimurahvastena üksteisele lähemale toonud. Oleme kõik omal moel kogenud, milline on vabaduse hind. Täna on meil võimalus kõneleda mulgi keelt ja õpetada oma lastele mulgi mustreid. See on väärtus, mida hinnata võrdselt vabadusega,“ lisas Grenberg.

Soome-ugri kultuuripealinna aasta lõpetamisel tähistatakse ka Mulgi Kultuuri Instituudi veerandsajandat juubelit. Just Mulgi Kultuuri Instituut on olnud kultuuripealinna aasta eestvedaja. Tänase Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenbergi sõnul hoiavad mulgi keel ja kultuur Mulgimaa juuri ja olemust ning just sellega Mulgi Kultuuri Instituut tegeleb. „Instituudi põhikirjaline eesmärk on hoida ja arendada mulgi keelt, kultuuripärandit ja identiteeti ning kaasa aidata piirkonna arengule. On sümboolne, et just aastal, mil Mulgimaa kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, tähistame ka instituudi 25. juubelit,“ lisas Grenberg.

Abja spordi- ja kultuurikeskuses toimuval kultuuriaasta lõpuüritusel pannakse välja aasta jooksul kootud hõimuvaibad. „Mulgi peo hõimuvaiba ja soome-ugri kultuuripealinna hõimuvaiba kudumine olid omaalgatuslikud ettevõtmised, mida ajendas kultuuripealinna temaatika. Üle 500 inimese kogu Eestimaalt ja Mulgimaalt kudusid hõimuvaipu ja talletasid neisse oma head soovid,“ kirjeldas kultuuriaasta projektijuht Grenberg.

Mulgid tutvustasid 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale üle maailma oma kodukanti eelkõige ajalooliste mulgi mustrite kaudu. Abja-Paluoja võttis tiitli üle Venemaal Baškortostanis asuvalt Miškani külalt.

Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja linn Vezprémi (2016), Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža (Untšo) küla (2019) ja Baškiirias asuv Miškino küla (2020).