Näitleja kuus nõuannet edukaks pitch’imiseks
Eduka avaliku esinemise taga on iseendasse ja oma ideesse uskumine, aga ka rahulik hingamine, avatud kehahoiak ja sirge selg, leiab vabakutseline näitleja ja esinemiskoolitaja Karl Robert Saaremäe.
Näitleja Karl Robert Saaremäe ja liikumisjuht Hanna Junti jagasid Samsung Digi Passi koolitusprogrammi finaalvõistluse jaoks kutseõpilastele näpunäiteid, mida peaks jälgima oma äriidee presenteerimisel ehk pitch’imisel.
- Seljata hirmud
Kuna kõik noored ei ole oma lühikese elu jooksul veel suurte masside ees kõnelenud, siis on koolitajate sõnul oluline mõista, et esmane hirmutunne on vägagi normaalne.
„Midagi välja öelda ei ole alati lihtne. Eriti, kui tuleb kõneleda suure rahvahulga ees. Mitmekümne- või isegi sajapealise publiku ees tunnetame kõik suuremal või vähemal määral pinget. Sellega tuleb igaüks erinevalt toime, aga peamisteks pinge allikateks on enamasti madal enesehinnang. See aga väljendub sisemises kahtluses,“ ütles Saaremäe.
- Leia sisemine enesekindlus
Koolitajad rõhutavad, et noored ei pea väliselt maailmalt endale jaatust otsima, sest enesekindlus on igaühes olemas ja tuleb lihtsalt üles leida.
„Eesti keeles on vahva sõna „enesekindlus“. Justkui meie enda loss. Koht, kus on ütlemata mõnus olla. Et ennast oma kindluses hästi tunda, tuleb aga pidevalt oma kodu eest hoolitseda. Enda eest hoolitsemine tähendab endasse uskumist,“ jagas Saaremäe avaliku esinemise algtõdesid.
- Harju oma häälega
Näitleja sõnul on veenva avaliku esinemise puhul üks kõige olulisem õnnestumise tegur hääl. „Häälepaelad on instrument. Nagu muusikud harjutavad oma instrumente, nii peavad näitlejad ja kõik teised, kel vähemal või suuremal määral kõneleda tuleb, harjutama häält ja ka harjuma oma häälega,“ selgitas ta.
Saaremäe sõnul pole uudiseks, et väga paljudele ei meeldi oma hääl, kuigi peaks meeldima. „Esiteks on hääl üks tugevamaid relvi maailmas. Vaid häälega saab alustada sõdu ja öelda “ma armastan sind”. Teiseks ei saa oma häält kunagi kellegi teise oma vastu vahetada. Muidugi saab häält treenida, tugevamaks ja elastsemaks muuta või arendada, aga mitte vahetada,“ lisas esinemiskoolitaja.
- Kuula kehakeelt
Häält ei saa siiski esinemiskunsti puhul kehast eraldada, rõhutas liikumisjuht Hanna Junti. „Igasuguses suhtluses mängib kehakeel teatavasti olulist rolli. Aju loeb teadlikult ja alateadlikult teiste kehasid ning edastame igal ajahetkel füüsilisi signaale ehk infot selle kohta, kuidas end tunneme, kes me oleme ja mida öelda soovime,“ märkis Junti.
Inimesed aga ei ole robotid ja seega ei saa liikumisjuhi sõnul õpetada mustvalget võrrandit, mis seletab 100-protsendiliselt lahti keha-kõne-mõttemaailma seosed. Õnneks jääb midagi kehakeeles alati saladuseks, aga on palju märke, mis aitavad neid seoseid selgemalt edasi anda.
Näiteks on liikumiskoolitaja sõnul tõenäoline, et enesekindlamatena paistavad inimesed, kellel on avatud kehahoiak ja sirge selg. „See enesekindlus ei paista mitte ainult välja, vaid peegeldub ka sisemaailmas. Nimelt, kui sirutad ning oled avatud ja vastuvõtlik, siis vallanduvad kehaski eduga seotud hormoonid,“ lisas ta.
- Aeglusta hingamist
Samasugune sidusus seob ka emotsioone hingamisega. Ärevus ja pingelised olukorrad võivad hingamisrütmi kiirendada ja muuta seda pinnapealsemaks, selgitas liikumisjuht. „Kui me hingamist teadlikult aeglustame, siis aitab see ka meeli rahustada. Me saame taas naasta oma keskmesse ja jätkata kõige siiramal viisil oma tegevust,“ lausus Junti.
Ta andis lihtsa soovituse: kui algajad esinejad ei hakka ise endale hinnanguid andma ega tundma, et ei ole piisavalt head, on võimalik kõige väiksema kahjuteguriga ja takerdumata lõppsadamasse jõuda.
- Usu oma ideesse
Kui peab oma ideed suurele publikule maha müüma, siis on koolitajate sõnul oluline mõista, et ka noorte väljatöötatud lahendused on vajalikud, isegi kui need pole veel täiuslikud.
„Meie julgustasime noori veel rohkem ennast, oma tiimikaaslaseid ja ideed usaldama ning seda lahendust rõõmsal meelel kogu ülejäänud maailmaga jagama. Püüdsime ajendada noori oma ideed nautima, sellest rahulikul toonil, aga siiski õhinaga kõnelema. Rõhutasime hingamise ja kohalolu olulisust ning keha-meele-hääle ühendatust. Soovitasime palju harjutada, sest teoreetilised teadmised ei tähenda veel praktilisi oskuseid,“ jagasid Saaremäe ja Junti nippe lõppürituseks.
Neli kuud kestva koolitusprogrammi Samsung Digi Pass raames töötavad kümme meeskonda kutsekoolidest üle Eesti koos mentoritega oma digiidee kallal. 13. veebruaril Tallinnas toimuvas finaalis esitlevad meeskonnad ideid žüriile, kes selgitab välja kolm parimat auhinnalist projekti.
Võistlustulle asuvad nii tulevased tarkvaraarendajad, multimeedia spetsialistid, tööstusinformaatikud, juuksurid, metsurid, laotöötajad kui ka kokaeriala õpilased. Oma meeskondadega on digipädevuste programmis väljas Luua metsanduskool ning Järvamaa ja Tartu kutsehariduskeskus. Kaks võistkonda on osalemas nii Kehtna kui ka Võrumaa kutsehariduskeskusest ja kolm meeskonda Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest.
Koolituse lõpus saavad kõik osalejad spetsiaalsed digitaalsed passid, mis on tõestus tulevasele tööandjale omandatud oskustest. Programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.
